Jahikirg hoiab hinge noore ja keha virge

Anne Põder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilvese nahk ja kolju tõid Lembit Jõgisalule kuldmedali Balti trofeede näituselt, kuid Eesti jahimeeste seltsi ilvese teenetemärgi on ta saanud 2007. aastal selle eest, et on aastakümneid olnud eeskujulik jahimees ja jahilaskur.
Ilvese nahk ja kolju tõid Lembit Jõgisalule kuldmedali Balti trofeede näituselt, kuid Eesti jahimeeste seltsi ilvese teenetemärgi on ta saanud 2007. aastal selle eest, et on aastakümneid olnud eeskujulik jahimees ja jahilaskur. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türilane Endel Jõgisalu võiks ammu mõnusalt kiiktoolis õõtsuda ja pensionipõlve nautida, kuid peaaegu iga päev teeb ta tiiru EPT jahtkonna maadel, et näha, mis loomad on liikvel. Viimati jäi põder maakonna ühe eakaima jahimehe sihiku ette neli kuud tagasi.

Endel Jõgisalu (83) on paberite järgi olnud jahimees 63 aastat. «See on tõesti pikk aeg,» tunnistas ta. Tegelikult mäletas ta, et lasi esimese looma palju varem, kui ametlikult jahimeheks sai. «Olin siis 15aastane ja loom, keda venna püssiga tabasin, oli jänes,» sõnas ta.

Selles, et Jõgisalu juba nii noorena jahi vastu huvi tundis, polnud midagi imelikku. Ta päris jahipisiku Läänemaal Kullamaa vallas Jõgisoo külas elades ja kasvades oma isalt. Sama hobi võtsid omaks ka kõik tema kolm venda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles