Salasilmad paljastavad nii püromaane kui ka autoärandajaid

Et saada teada, kui hea Türi kaamerapilt on, otsustas Järva Teataja teha videoeksperimendi. Loo autor seisab neljapäevase ajalehega Türi kultuurikeskuse parklas ja laseb end kaameral tuvastada. Nagu on näha, ei jää saladuseks ei väljaanne ega ka kirjutaja. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mida aeg edasi, seda rohkem ilmub avalikku ruumi kaamerate salasilmu. Ei saa öelda, et neil oleks vaid ennetav mõju, just kaamerapildi abil on Järvamaal tabatud noori püromaane, tehtud kindlaks vargaid, saadud jälile autoärandajatele ja liiklusõnnetuste põhjustajatele.

Augustis saab kaks aastat Türi linnas korraliku kaamerapildi edastamisest. Ilmselgelt ei teadnud seda lapsed, kes otsustasid virutada Türi põhikooli juurest prügikasti ja teha sellega õhtul kella üheksa paiku kultuurikeskuse parklas lõbusõitu.

Prügikast leiti üles järgmisel päeval. Pahategijad veidi hiljem.

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp võttis nõuks kaamera salvestus üle vaadata ja leidiski lõbusõitjad kergesti üles. Tegi pildi ja saatis selle kooli. «Teine juhtum oli lauluväljakul, kus poisid ronisid laululava katusele üht kaamerat keerama, kuid nad ei osanud arvata, et seal on teine kaamera, mis tuvastas selgesti nende näod,» ütles ta. «Et meil on üldine valvesüsteem, on kaamerad häälestatud nii, et kui salvestuspiirkonnas tekib mingil hetkel rohkem liikumist, tuleb sellest signaal G4S turvameeskonnale, kes saab reageerida.»

Selliseid kaameraid on linnas seitse ja edastatavat pilti säilitatakse 30 päeva.

Üks maakonna uuemaid kaamerasüsteeme on üleval Väätsa alevikus. Kolmest alates jaanuarist pilti edastavast kaamerast on vallavanem Lauri Läänemetsa ütlust mööda juba kasu olnud. «Näiteks sõitis talvel üks autojuht Paide poolt tulles ristmikul vastu teeviitasid kandvat metallposti,» lausus ta. «Inimene andis endast hiljem märku, kuid juba enne suutsime kaamerapildi alusel süüdlase kindlaks teha. Kerisime hommikul juhtumi endale ette ja pilt oli selge.»

Väätsal oli kaamerate ülesseadmiseks kindlad põhjused. «Endise Leo baari kõrval on plats, kus tavatsevad parkida veoautod ning aeg-ajalt tegutsesid seal kütusevargad. Nüüd on nii, et kaks kaamerat katavad ära nii parklale lähenemise kui ka seal tegutsemise,» selgitas Läänemets. «Kolmas kaamera on suunatud spordirajatistele. Ka sel on kindel põhjus: noored kippusid seal suviti alkoholi tarbima.»

Vallamaja ümber, mõisa juures, kultuurimaja juures, kooli ümber – luges Koeru abivallavanem Toomas Tammik alevi kaamerad üles.

Paide linnas salvestab avalikku ruumi viis kaamerat. Paide Halduse juhatuse liige Janno Lehemets täpsustas, et turu juurde tuleb kaks uut kaamerat veel selle kuu jooksul ja nagu ka teiste kaamerate puhul, läheb pilt otseülekandena politseisse.

Järva-Jaanis tuleb videopilt kolmest kaamerast ning pilti edastab ja salvestab teenusepakkuja server. Vallavanem Arto Saar ütles, et kasu on olnud pigem ennetuse mõttes ning töövõite ta ei saa nimetada. «Praeguste kaamerate nõrkus on olnud see, et numbrituvastust on raske teha, selle parandamiseks oleme kirjutanud projekti Leaderi meetmesse, kust saada raha täpsema ja parema süsteemi tarvis,» ütles ta.

Roosna-Alliku vallas praegu kaameraid pole, kuid sellist elu ei pruugi olla kauaks. Vallavanem Peeter Saldre teada on Viisu külaselts kirjutanud Lea­deri programmi projekti vähemalt viie kaamera paigalduseks.

Koeru, Järva-Jaani, Väätsa ja Türi linna kaamerapilti politseinikud praegu ei näe. «Asi on töös. Politseipoolne lepinguvariant on meil olemas, uurime seda ja kui see meile sobib, siis kirjutame alla,» ütles Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp.

Väätsa vallavalitsus on koostöölepingu juba allkirjastanud, kuid kaamerapildi ülevõtuks kulub tehniliste üksikasjade tõttu aega.

Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu hindas maakonna omavalitsuste kaameravõrgustiku rahuldavaks. Samuti kinnitas ta, et kaamerate tabatust on neil olnud kasu. «Uute kaamerate paigaldusel teeme omavalitsustega koostööd ja mõtleme soovituslikud kohad välja,» selgitas ta. «Praegu käivad läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks, et kõiki avaliku ruumi kaamerate pilti saaks politsei- ja piirivalveameti serveris salvestada.»

Koeru abivallavanem Toomas Tammik tunnistas, et kaamerapildi ülevaatamist tuleb neil varguste ja lõhkumiste tõttu ette päris tihti. Klippe on edastatud politseile. «Näiteks pandi rulaväljakul prügikast põlema. Saime inimese teada ja asi läks edasi alaealiste komisjoni,» lausus ta. «Ega kaamerad, mille pilt on kehv, eesmärki täida, Koeru kaamerad on üsna kvaliteetsed.»

Paljudel maakonna senistel omavalitsustel on plaan keskuste sisse- ja väljasõidud kaameravalve alla võtta. Küll tõi Tammik esile selle plaani puudused. «Projekt on väga rahamahukas seetõttu, et tihtilugu on sissesõidud kohtades, kus pole elektritoidet ja sealt need probleemid ka hakkavad,» selgitas ta. «Kas just kõiki teeotsi kaameratega katta saame, kuid suundumus on küll sinnapoole. Eks on olnud ka olukordi, kus kaameraid oleks vaja olnud.»

Üht sellist olukorda meenutas Koigi vallavanem Margo Hussar. «Koigi bussijaama süütamist me kaamera kaudu ei näinud, küll aga nägime kustutustöid. Kaamerad oma liikumisanduriga nii kaugele ei võtnud ja eks mängus olnud ka pime aeg,» täpsustas ta.

Koigi asulas on nelja maja peale üleval 22 valvekaamerat. Kaamerapiltidest on vallavanem Hussari teada ka kasu olnud. Nii edastasid nad politseinikele salvestatud pildi Koigi kaupluse röövist. Öised lasteaias kolajad suutsid vallaametniku nähtu põhjal ise kindlaks teha. «Iseenesest kaamerapildil pole viga midagi, kuid praegu täiendame kaamerapargi salvestusseadmeid,» sõnas Hussar.

KOMMENTAAR

Üllar Liblik

G4S Eesti Lõuna piirkonna müügi­osakonna juht

Türi valvekaameratel on eelkõige ennetav mõju. Need on paigaldatud kõige problemaatilisematesse kohtadesse. Need on analüütikaga kaamerad, mis annavad automaatselt märku, kui tuvastavad probleemi. Häire saabudes otsustab videooperaator G4S juhtimiskeskuses kaamerapilti vaadates, kas on vaja patrullekipaaž kohale saata või mitte.

Türi lauluväljaku ja ranna piirkonnas olid varem probleemiks sinna kogunevad noorukid, kes tarbisid avalikus kohas alkoholi, rikkusid öörahu ja vandaalitsesid. Nii kui valvekaamerad sellised kogunemised tuvastasid, saadeti olukorda kontrollima G4S patrull, kelle saabudes läksid noored laiali, sest lauluväljakul öösel viibida ei tohi. Pärast seda pole seal probleeme esinenud.

Oleme linnale teinud ettepanekud lisada kaameraid põhiteedele, et registreerida ka autode numbrimärke. Samuti võiks suurendada osa kaamerate vaateala.

Lustisõit Opeliga ja ATV vargus

2014. aasta ühel juuliööl tungis Järva maavalitsuse lukustamata garaažiboksi kaks isikut, kes võtsid sealt kasutada väikebussi Opel Vivaro. Keskväljaku Pizzakioski juures olevast kaamerast oli äratuntavalt näha isik, kes liikus keskväljakul.

Mõni aeg hiljem sõitis varastatud buss kaamera vaateväljas. Need kaks pilti pandi kokku ja saadi süüdlastele jälile. «Pizzakioski juures olev kaamera ei olnud linnakaamera, vaid selle salvestise saamiseks tuli teha järelepärimine Novoloto OÜsse, kes selle väljastas,» meenutas abiprokurör Tiina Viru.

Lääne ringkonnaprokurörile Merike Lugnale tuli meelde juhtum novembrist 2015, mil Roosna-Alliku vallast varastati ATV. «Et selle vedamiseks oli vaja järelkäru, siis see Olerexi tanklast ka võeti, sealse kaamera salvestiselt olid osalised väga hästi äratuntavad,» selgitas Lugna. «Samas on kaamerasalvestiste puhul väga olulised ka muud tõendid. Antud juhtumi puhul ei tähenda järelkäru rentimine ju iseenesest midagi. Kui on aga näha, et isik liigub varguse toimepaneku koha lähedal varguse toimepaneku ajal või rendib järelkäru, et midagi vedada (ja on tuntud kui vargusi toime pannud isik) ja umbes samal ajal lähebki midagi suuremat kaduma, siis on oluliselt lihtsam leida ka teisi tõendeid, mis isikut kuriteoga seovad.»