Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kevad algab Eestis muinsuskaitsekuuga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Okupatsioonivõim ei suutnud taluda Eesti rahva saavutusi ega Eesti Vabariigi ajalugu: nagu mujal Eestis, purustati ka Müüsleri mälestussammas kui võiduka Vabadussõja tähis. Müüsleri mälestusmärgil oli siiski õnne: seda ei õhatud ega taotud tükkideks, vaid lükati 1949. aastal teehöövliga lihtsalt pikali ja jäetigi sinnasamasse vedelema. Et halli graniitrahnu taotud tekst ning Vabadusristi ja mõõga kujutis jäid vastu mullapinda, siis pikali olev kivimürakas võimuesindajaid rohkem ei häirinud. Nii oligi 1988. aasta suvel, kui Järvamaa Muinsuskaitse Seltsi, Rahvarinde ja Oktoobri kolhoosi esindajad olid otsustanud mälestussamba taastada, võimalik see uuesti üles ehitada algosistest. Ajalugu kordus. Nagu 1934. aastal, nii tehti ka nüüd enamik ettevalmistus- ja heakorratöid ära talgute korras. Inimesi tuli Järvamaa kaitsjaid meenutava samba taastamisele üle Eesti: Paidest, Türilt, Pärnust, Tallinnast, Koerust, Järva-Jaanist ja mujalt. Mälestusmärgi pidulik taasavamine leidis aset 27. augustil 1988. Samba avas Eesti Sõjameeste Järva Ühingu esimees Jaan Arvola, seda pühitses EELK Järva praost Harald Meri. Taas uppus samba jalam lillepärgadesse ja -korvidesse. Tee Müüsleri samba juurde ei rohtu. Siin käib nii kohalik rahvas kui ka kõiksugu tähtsad tegelased üle Järvamaa vähemasti kolm korda aastas riigipühi tähistamas. Kohalikud on ka need, kes vabatahtlikult ikka jälle talgu korras aeg-ajalt samba aluse samblast puhtaks kaabivad ning kõnnitee ja puudealused prahituks rehitsevad. Et oleks omal ilus tulla ja teistel kena vaadata. Järvamaa kaitsjad väärivad seda. | FOTO: Kaarel Aluoja erakogu

Teisipäeval, 18. aprillil kell 15 avab Eesti Muinsuskaitse Selts iga-aastase muinsuskaitsekuu.

Laste ja noorte kultuuri aastal toimub muinsuskaitsekuu pidulik avamine Eesti Lastekirjanduse Keskuses Pikk tänav 73. Kuu avab Riigikogu ase-esimees Enn Eesmaa, esinevad Tallinna Reaalkooli kooristuudio mudilased. Muinsuskaitsekuu avamisel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts teenetemedalitega tegusaid vabatahtlikke, kes aega ja jõudu säästmata on kaasa aidanud Eesti kultuuripärandi hoidmisele ja kaitsmisele. Paraku tuleb õppida ka tehtud vigadest ning seetõttu annab EMS välja ka Karuteene medali. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Karuteene kandidaate leidmiseks pöördus EMS avalikkuse poole.

Tõstmaks esile muinsuskaitseteaduse ja igapäevaelu seoseid asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 2016. aastal uue auhinna: Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna. Kuu avamisel tutvustab EMS esimees Peep Pillak auhinnale kandideerimise tingimusi.

Käima läheb ka rahvusvaheline noorte muinsuskaitsealane fotovõistlus. Osaleda saavad kuni 20 aastased noored, kel huvi ajaloo, pärandi ja elukeskkonna vastu laiemalt. Fotosid ootab EMS kuni 10. juunini.

Muinsuskaitsekuu jooksul toimub mälestisi ja kultuuriloolisi paiku tutvustavaid ringsõite, heakorratalguid, muinsuskaitseteemalisi seminare, praktilisi töötube, näitusi ja filmiõhtuid. Kuu kava täieneb jooksvalt.

Muinsuskaitsekuu, mis on suurim ja kõige rahvarohkem kodanikualgatusel toimuv Eesti ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustav ettevõtmine, toimub igal kevadel alates 1985. aastast. Muinsuskaitsekuu algab rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil ja kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail. Muinsuskaitsekuu läbiviimisel teeb Eesti Muinsuskaitse Selts koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitustega, eraettevõtete ning arvukate vabatahtlikega.

Tagasi üles