/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
Metsaseaduse järgi peab mets olema uuenenud seitse aastat pärast raiumist, kuid hiirte, jäneste, kitsede ja põtrade laastustöö järel jäävad kasvama vaid üksikud istutatud puud.
Pilk ajalukku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Väätsa metskonna metsniku Argo Urbalu ütlust mööda kestab kuni 15. maini värskete ulukikahjustuste inventuur, mille andmed lähevad keskkonnateenistustele.
Nii palju, kui Urbalu on jõudnud vaadata, on igat metsakultuuri ehk istutatud noort metsa näksitud. «Igal metsnikul on proovitükk, millelt edastame andmed Tartusse põtrade arvukust ja toitumisharjumusi uurivale Jüri Tõnissoni juhitavale rühmale,» selgitas ta.
Oma tükki Purdi mõisa taga vaatamas käinud Urbalul polnudki lugeda sinna istutatut, ainult põdrapabulaid. «Suurtest, kolme-neljameetristest kaskedest, mis olid sinna looduslikult kasvanud, olid põdrad 50 protsenti pooleks murdnud, et mahlasemaid oksi kätte saada – nagu sõda oli üle käinud,» lausus ta. «Mände pole mõtet metsa istutadagi, parem viia kohe söödaplatsile.»
Metsameeste seas on liikvel uskumatuid lugusid, kuidas langi ühes otsas alles istutatakse kuusekesi, kui teises otsas on kitsed ja põdrad juba kallal.
Järva Teataja käis Urbaluga ühel Paide-lähedasel metsakultuuril, kuhu nelja aasta eest istutati kuuski. «Eelmisel aastal käisime neid hooldamas, kõik oli korras. Sel talvel on enamikul taimedel latv ja ka küljekasvud ära hammustatud – need taimed on hukule määratud,» selgitas Urbalu «Sama pilt avaneb mujalgi.» Tänavu tehakse Järvamaa riigimetsades istutustöid 279 hektaril, keskmine lank on üks kuni poolteist hektarit.
RMK Väätsa metskonna metsaülem Harti Paimets ütles, et kahjustused on viimastel aastatel süvenenud ja sama probleem on igal pool.
Paimets arvutas, et kui üks taim maksab kolm krooni, vedu nii 15 senti, istutamine poolteist krooni ja hooldus 40 senti, kulub üht kuusekest paar aastat metsas kasvatada viis krooni. «Hektarile 2000 taime, otseseid kulusid 10 000–12 000 krooni. Pluss kaotatud ajafaktor: hukkunud mets on tootmisest maas ega tooda ka värsket õhku,» täpsustas ta.
Paimets lisas, et Väätsa on väike metskond, istutab igal kevadel 60-70 hektarit, Eestis on metskondi 64, pluss eraomanikud – seega on kahjud kokku suured.
Järva Teataja, 26. aprill 2007