Ideaalne jahikoer väärib näitamist

Aili Pärtel-Beljajev tunneb oma Saksa jahiterjerite Nirgi (vasakul) ja Zetta üle uhkust nii jahil käies kui ka näitustel. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui jahikoera juures saavad kokku töökus, tarkus ja ilu, siis on jahimehel põhjust rõõmustada. Sellist koera pole häbiasi teistelegi näidata ja just seda täna üle Eesti kokku tulnud jahimehed Säreveres teevadki.

Paljude teiste seas astuvad Säreveres hindajate ette Kaalepi jahimehe Igor Homini Jämtlandi põdrakoer Jämsu ja Vene-Euroopa laika Altai. Mõlemad on isased. «Jämsu on alles aastane ja Altai kolmene. Nad käivad minuga sageli metsas kaasas ja on mitmel moel oma töökust tõendanud,» ütles Homin.

Ehkki Jämsul pole tööomadused veel päris välja kujunenud, pole ta peremehe silmis ka lihtsalt pudrulõug. «Midagi temas kindlasti on, aga kui tugevalt, saan näha edaspidi. Jämtlandide tööomadused võivad välja kujuneda kolm aastat,» lausus ta.

Homin kinnitas, et koerad on tal ikka jahipidamiseks, mitte näitusi mööda käimiseks. «Päris näituseta ka ei saa. Seda on vaja koerale jahipassi saamiseks ja väliste tõuomaduste hindamiseks,» selgitas ta.

Kui üks töökas jahikoer vastab ka välimuselt tõuomadustele, on see jahimehele täistabamus, sest siis võib oma head koera tõujätkuks välja pakkuda. «Mina tõuaretusega ei tegele, aga kui on kindlustunne, et mu koeral on nii välimuselt kui ka töökuselt väga head tõuomadused, julgen teda teistele paaritamiseks pakkuda,» selgitas ta. «See ei pruugi veel tähendada, et koera järglased tulevad sama tublid. Mõni koer ei anna oma häid geene lihtsalt edasi. Kui selgub, et geenid edasi ei lähe, pole mõtet liini jätkata.»

Kui laikad on Eestis teada-tuntud jahikoerad ja leidnud laialdast kasutust just oma universaalsete tööomaduste tõttu, siis Jämtlandi põdrakoer on Homini hinnangul praegu veel vähe kasutatav, kuid muutumas üha populaarsemaks. «Metssigade katku tõttu kütitakse nüüd jälle rohkem põtru ja Jämtlandid on sealjuures head abilised,» sõnas ta.

Jämtlandid sobivad Eesti metsadesse jahtima

Homin märkis, et nad ongi aretatud põhiliselt põtrade ajamiseks, kuid võtavad kenasti üles ka kitse jäljed. «Eriti heade geenidega Jämtlandi koerad nuusivad karugi välja,» lisas ta muiates. Eestis on koertega karujaht muidugi keelatud.

Hominile meeldib Jämsu rahulik loomus ja arukus mitte minna jahiloomale liiga lähedale. «Kui laikad lähevad ulukile umbes kolme-nelja meetri lähedusse, siis Jämtlandi põdrakoerad jäävad targu kümne meetri raadiusse,» selgitas ta. «Seega on loomal hea alalhoiuinstinkt, kui ta eelistab vastasest turvalisse kaugusesse jääda.»

Homin ütles, et ei kasvata oma koeri agressiivseks. «Jahikoer ei pea olema kuri. Minu koerad on olnud kutsikana peres nagu lemmikloomad ning õppinud inimesega sõbralikult läbi saama ja kuuletuma,» lausus ta. «Jämsu hüppab veel praegugi minu najale püsti ja küsib sülle. Ju ta kujutab ette, et on väike nunnu kutsikas. No ei ole ju enam!»

Samuti on Homin kindel, et kui jahiloom on perre juba võetud, tuleb temaga tegeleda. «Neid tuleb õpetada karmilt kuuletuma, samas ei tohi ilma jätta ka hoolest ja armastusest. Lisaks metsas käimisele saavad mu koerad päris tihti kodu juures joosta ja möllata,» lausus ta.

Jahikoerte kasvatuse suhtes on Hominiga üsna ühte meelt Türi jahimees Aili Pärtel-Beljajev, kes läheb Säreverre jahikoerte erinäitusele Saksa jahiterjerite Nirgi ja Zettaga.

Nirgi on kaheaastane, saanud näitustelt juba kolm sertifikaati ja teda ootab peagi ees töökatse kaudu tšempioniks kinnitamine. Zetta on aastane koer, kes alles alustab oma sertifikaatide kogumist. Mõlemad on emased.

Koera hääl reedab, keda ta taga ajab

Näitustel käia pole Pärtel-Beljajevile eesmärk omaette. «Ennekõike hindan oma koertes ikka jahiomadusi. Jäljeküttidena on nad väga tublid ja ajavad metsas välja mistahes looma,» sõnas ta.

Saksa jahiterjerid on universaalsed, kuid oma väiksema kasvu tõttu sobivad paremini kopra, kähriku, jäneste ja rebaste jahiks, kuid Pärtel-Beljajevi tähelepanekut mööda võtavad rõõmuga üles ka põdra ja metssea jälje.

Paljud Saksa jahiterjerid on head urukoerad ega löö verest välja, kui peavad kopra või mägraurgu ronima. «Mulle sellised koerad meeldivad, sest pean just koprajahti üheks oma suureks lemmikuks,» sõnas ta.

Samas peab Pärtel-Beljajev koertega näitustel käimist ka tähtsaks. «Ehkki Saksa jahiterjerid on jahikoerad, kellega võib Eestis pikalt jahti pidada, on nad 15. aprillist 1. augustini ikkagi tööta. Seda aega siis sisustangi nendega näitustel käies ja töökatseid tehes,» põhjendas ta.

Pärtel-Beljajev kummutab müüdi, nagu peaks jahikoerad olema agressiivsed. «Vastupidi! Ma sotsialiseerin neid kogu aeg, et nad oskaksid inimeste ja teiste koertega käituda ning kuulaksid minu sõna,» lausus ta. «Suhtun nendesse kui pereliikmetesse, seetõttu on meil ka jahil hea koostöö.»

Pärtel-Beljajev selgitas, et erinevalt paljudest teistest jahikoertest, kes jälitavad saaki vaikides ja hakkavad haukuma alles siis, kui on jõudnud loomale lähedale, ajavad Saksa jahiterjerid jälge haukudes. «Ma tunnen oma koeri nii hästi, et saan juba häälekõlast aru, mis looma jälje nad on üles võtnud ja kui lähedale talle on jõudnud,» ütles ta.

Pärtel-Beljajevile meeldib koerte teatav isepäisus. «See näitab, et koer suudab oma peaga mõelda ja teha jahil ellujäämiseks vajalikke otsuseid,» sõnas ta.

Nii Igor Homin kui ka Aili Pärtel-Beljajev loodavad, et nende koertel läheb näitusel hästi. Seda küll siiski välimuse poolest, sest jahikoerte tõeline töökus ja tublidus tuleb kõige paremini esile ikka metsas ulukite jälgi ajades.

Särevere jahikoerte erinäitus

Kevadine jahikoerte sertifikaadiõigusega erinäitus algab Särevere staadionil täna kell 10. Lõppvõistlused algavad kell 14.

Osaleb 326 koera, kellest haruldasimad on Araabia hurt ja Drenthe’i linnukoer. Kõige rohkem kohtab näitusel kindlasti laikasid ja hagijaid.

Näitusel antavad hinded sobivad jahipassi vormistamiseks, lisaks võistlevad parimad koerad Eesti tšempioni tiitli kinnitamiseks sertifikaatidele ja oma tõu parima tiitlile.

Näitusel võivad osaleda kõikide Eestis jahiks kasutatavate tõugude esindajad. Osalusvõimalus on ka kõigil kupeeritud sabaga linnu- ja urukoertel.

Koeri hindavad kohtunikud Jurate Butkiene (Leedu), Kalvo Kriisk (Eesti), Valeri Smagin (Eesti), Gediminas Žiukas (Leedu) ja Valdas Petrauskas (Leedu).