Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pilk ajalukku

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Suur õpetaja jagas tarkusi

Neli päeva Paides olnud kevadlaagris kyokushinkai karate suurkujusid ja õpilasi võõrustanud Tarmo Alt rõõmustas, et osalejad jäid kogetuga rahule ja enamik lahkus astme kõrgemat vööd kandes.

Aldi selgitust mööda oli Paide kevadkooli tõmbenumber kahtlemata kyokushinkai karate rahvusvahelise ühenduse (IFK) juht ja selle ala tipptegija hanshi Steve Arneil Inglismaalt. «Mitte kõigil kyokushinkai koolitustel pole ta osaline,» märkis ta.

Hanshi andis kõiki treeningud ise. Küllap oli see Aldi meelest põhjus, miks Eestisse võttis tee ette palju teiste riikide karatekasid. Esindatud olid Venemaa, Ukraina, Leedu ja Saksamaa. «Et sellistes laagrites on alati võimalik anda ka kõrgel tasemel vööeksamit, oli huvi täiesti põhjendatud,» ütles ta. «Nii auväärsele õpetajale vööeksamit anda on omaette väärtus.»

Kahtlemata tahtsid osalejad Aldi ütlust mööda saada osa ka hanshi Arneili õpetustest. «Kes veel teaks paremini, kuidas sel alal tippu jõuda, kui mees, kes selle pika tee on läbi käinud,» lausus ta. «Osalejail ei tulnud pettuda, sest Arneil viis Paides läbi kõik treeningud.»

Aldi teada polnud see päris tavaline. «Kyokushinkai laagrid näevad tavaliselt välja nii, et enamiku treeninguid annavad kõrgemate mustade vöödega õpetajad ja hanshi juhendab vaid paari–kolme,» selgitas ta. «Paides andis ta kõik kaheksa treeningut.»

Alt ütles, et need olid puhtalt erialatreeningud, kus üldfüüsilisi harjutusi oli vaid vahelduseks sekka pikitud. «Aga see on ka mõistetav, sest karatekad peavadki end ise füüsiliselt tugevaks treenima,» lausus ta.

Ka vööeksam oli Aldi ütlust mööda jooksev toiming, kus Arneil tegi treeningute käigus märkmeid ja lähtus hiljem nendest. «Eksamil hinnatakse nii tehnikat kui ka teadmisi. Tuleb võidelda nii varju kui ka tegeliku vastasega, näidate ette tehnilisi võtteid ja sooritada kehaline test.»

Aldil läks õnneks esimese eestlasena saada musta vöö esimene dan. «Seni kandsin pruuni vööd kuldse triibuga, mis tähistas viimase astme kyud,» täpsustas ta. «Lihtne eksam küll polnud, olin lõpuks ikka päris läbi.»

Koos Aldiga sooritas Paides musta vöö eksami veel kaheksa karatekat. Üks neist oli Eestist pärit, kuid mitte eestlane. «Seni oli Eestis minu teada must vöö viiel kyokushinkai karatekal, kuid nad pole rahvuselt eestlased,» tunnistas ta.

Vööeksam pani tõsiselt proovile

Küllaltki musta vöö lähedale on Aldi kasvandikest jõudnud Silver Läll ja Siim Ojakõiv, kes andsid kevadkoolis kyu viimase astme eksami ehk jõudsid samale tasemele, kui oli Alt enne.

Ojakõiv ütles, et vööeksam oli talle raske katsumus. «Mitte niivõrd tehniliselt, kui just füüsiliselt,» selgitas ta. «Kuigi 90 protsenti hooaja treeningutest olen ära teinud, seega pidanuks ettevalmistus olema piisav.»

Oma pruunile vööle teenis Ojakõiv siiski kuldse triibu peale, mis tähendab, et järgmist korda eksamit andes taotleb ta juba musta vööd. «Kui juba nii kaugele on jõutud, pole mõtet pooleli jätta ja lähen kindlasti musta vööni välja,» lausus ta. «Nii kõrgel tasemel kolleegiumile nagu seekord oli uhke tunne eksamit anda.»

Järva Teataja, juuni 2007

Tagasi üles