Kuigi kümme aastat tagasi toonase majanduslanguse ajal ei käinud allamäge kihutamine nii suure hooga kui praegu, olid inimesed ja ettevõtted siiski raskes seisus.
Juhtkiri: Põllumees pole põline rikas
Ühed suuremad kannatajad olid põllumehed, kellest paljud ei saanudki enam jalgu alla ning müüsid loomad ja põllud maha.
Praeguse majanduskriisi suuremateks kannatajateks ennustati ehitajaid ja kinnisvaraarendajaid ja eks see ennustus ole ka täppi läinud. Kui uskuda põllumeeste juttu, võivad nemad olla järgmine majandusvaldkond, kus hakkab halbu uudiseid tulema.
Kui vaadata Järvamaa ettevõtete viimaste aastate majandustulemusi, annavad positiivse poolelt tooni just põllumajandusettevõtted. Seega võiks öelda, et neil oli aega soetada varusid, millest võiks nüüd elada. Tegelikkus on, et kasum investeeriti ja sageli juhtus sedagi, et mida suurem oli kasum, seda rohkem sai pangast laenu võtta ja investeeringud kasvasid uskumatu tempoga.
Ei saa öelda, et põllumehed oleksid raha tuulde loopinud, sest paigutasid selle tootmisse: uued laudad, sõnnikuhoidlad, traktorid ja kombainid.
Vaieldamatult oli kõike meie põllumajandusele tarvis, kuid nagu praegune seis näitab, võivad võidumeesteks jääda need, kes oskasid liigsest laenuvõtust hoiduda.
Piimakarjakasvatusel on Eestis kindlasti tulevikku, kuid küsimus on siin selles, kes jõuavad rasked ajad üle elada ja kes mitte.
Kui kümne aasta taguse kriisi ajal läks suur osa siinsest põllumajandusest idanaabrite kätte, siis praegu võivad õige pea põllumajandusettevõtete omanikud olla Rootsi pangad.
Vaevalt, et pangahärrad põldu pidama hakkavad, küllap müüvad omakorda mõnele Ivanile, Bjornile või Hansule maha.
Kuigi põllumehed vibutavad vihahoos rusikat Toompea poole, ei näe Järva Teataja otsest süüd mitte riigijuhtidel, vaid üleilmsel majanduslangusel, millega seoses on ka toiduainete hinnad odavnenud.
Ega praegu olegi muud, kui heas usus kevadel põllule sõita ja loota, et tuleb eelmisest parem suvi. Küllap läheb piim jälle hinda ja on võimalik pankadele võlad ära maksta.