Kauplusautost saab ajalugu

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kepi najal liikuv Liivi Pärn pole haigete jalgade tõttu aastaid poes käinud, kuid otse treppi sõitvast kauplusautost saab ta esmavajaliku toidukraami kätte.
Kepi najal liikuv Liivi Pärn pole haigete jalgade tõttu aastaid poes käinud, kuid otse treppi sõitvast kauplusautost saab ta esmavajaliku toidukraami kätte. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Detsembrist alates ei vii kauplusauto enam maaelanikele toitu, sest ostjaid on vähe ja neil napib raha.

Pikakülas elav 92aastane Linda Priipas näeb oma korteri aknast, millal kauplusauto trepikoja ette sõidab, et siis vaid loetud meetrite kaugusel sisseoste sooritama minna. Seda luksust on tal veel loetud nädalad.

Soojadel suvepäevadel tuli Linda õue juba enne kauplusauto saabumist, et külanaistega juttu puhuda. Eile ennelõunal ootas ta korterist väljumisega sinnamaani, kuni liikuv pood seisis juba trepikoja ukse ees.

Linda haaras esikust punase voodriga korvi ja pani pähe punase bareti. «Nagu väga vana Punamütsike,» ütles ta naerdes.

Korvi asetas Linda igapäevakauba: leiva, saia, mõne konservi, natuke maiust.

Kauplusauto kohta lausus Linda üksnes kiidusõnu, sest enam ligemale ei saa pood tullagi.

Mis juhtub siis, kui uuest kuust lahvka enam Pikakülla toidukraami ei too, ei taha Linda mõeldagi. Midagi head see kindlasti ei tähenda. Elu läheb keerulisemaks.

Kauplusauto juht, müüja ja omanik Egon Piik lõpetab äri ära, sest päev-päevalt jääb ostjaid vähemaks ja neil vähestelgi napib raha. «Ei tule lihtsalt ots otsaga kokku,» tunnistas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles