Poole miljoni kroonini ulatuvad vähesed aastapalgad

Foto: Caro / Scanpix

Riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikest teenivad Järvamaal aastas üle poole miljoni krooni üksnes kohtunikud ja maavanem Üllar Vahtramäe.

Riigi ja omavalitsuste palgal olevatest inimestest sai möödunud aastal kõige suuremat palka kohtunik Ingrid Niinemägi, kelle aastane teenistus ulatus 632 604 kroonini. Talle järgnesid kolleegid Heino-Vello Pihlak 599 998 ja Sirje Lahesoo 598 536 krooniga.
Sissetuleku poolest järgneb kohtunikele maavanem Üllar Vahtramäe, kellele aastapalk koos lisatasudega ulatus  583 113 kroonini.

Maavanem teenib alluvatest
mitu korda rohkem

Kui paljudel maavalitsuse ametnikel on palk võrreldes 2007. aastaga vähenenud, siis Vahtramäe sissetulek on suurenenud peaaegu 100 000 krooni jagu.
Maavanemale järgnevad oma aastasissetuleku poolest informaatikajuht ja maasekretär, kuid nad ei teeni kahe pealegi nii palju kui maavanem.

Üllar Vahtramäe tunnistas, et tema ja alluvate palgavahe on suur, mis on tingitud asjaolust, et maavanemate palk on riigis ühtne ja nii-öelda ülevalt poolt määratud, kuid teiste töötajate tasustamine sõltub maavalitsuse eelarvest. «Kui teised asutused räägivad, et on kukkunud eelarvega  2007. aasta tasemel, siis meie oleme kukkunud 1996. aasta tasemele,» selgitas ta. «Ülesandeid pole meil nii palju vähemaks jäänud.»
Vahtramäe sõnas, et maavanemate palk tõusis 2008. aasta kevadel ja selle võlgnevad nad minister Vallo Reimaale, kes tegi seda veel viimasel tööpäeval.

Vahtramäe täpsustas, et võrreldes maasekretäriga oli tema möödunud aasta kogupalk palju suurem ka seetõttu, et maasekretär oli haige.
Maavanema üle poole miljoni kroonist aastapalka pidas Vahtramäe suureks, kuid kinnitas, et üksnes palga pärast ta seda tööd ei tee. «Ma pean selle ameti plussideks vaheldusrikkust, et saab palju suhelda ja seetõttu ka uusi teadmisi,» sõnas ta.
Maavanematöö miinuseks nimetas Vahtramäe asjaolu, et tööl tuleb olla sageli õhtuti ja nädalavahetustel, mistõttu jääb perele vähe aega.

Teise miinusena tõi ta välja, et kuna maavalitsuses jääb rahapuudusel spetsialiste järjest vähemaks, tuleb juhil  seda rohkem olla kursis ka eluvaldkonna pisiasjadega.
Sügisel saab Vahtramäel maavanema ametiaeg läbi, kuid ta ei usu, et palga pärast sellele kohale inimesi tunglema hakkab. «Rohkem on kohast huvitatud erakonnad,» lisas ta.
Paide linnapea Kersti Sarapuu pidi möödunud aastal leppima peaaegu kolmandiku väiksema aastasissetulekuga kui maavanem.

Sarapuu teenis  2008. aastal 400 506 krooni ja kui 2007. aastal teenis abilinnapea Kaido Ivask temast koos lisatasudega rohkem, siis nüüd oli linnavalitsuses kõige paksema rahakotiga siiski linnapea.
Abilinnapeade teenistus oli  aastas 362 000 krooni.
Kersti Sarapuule oli üllatus, et maakonna riigi ja omavalitsuste töötajate palgaedetabelis on ta neljandal kohal. «Kas tõesti olen nii kõrgel kohal?» imestas ta.
Sarapuu usub, et kui sama edetabelit teha järgmisel aastal, kukub ta kindlasti mitu kohta allapoole, sest linnavalitsus on juhtide palka kõvasti kärpinud. «Pean oma palga vähendamist õiglaseks, sest raskel ajal peavad kõik kokku hoidma,» sõnas ta.

Sarapuu selgitas, et võrreldes kolleegidega teenib ta vähe, sest Eesti linnapeade palgaedetabelis ei pääsenud ta 15 kõrgemapalgalise hulka.
Sarapuu on rahul, et linnavalitsuses pole palgavahed suured, sest kuigi juhil on vastutus suurem, ei saaks ta ilma meeskonnata hakkama.

Politseinikud palga üle ei kurda

Linnapeatööd peab  Sarapuu vastutusrikkaks, millest annab aimu seegi, et linnaeelarve on suurenenud 200 miljonile kroonile. «Normaalse tööajaga selles ametis kindlasti hakkama ei saa, tööd tuleb teha ka õhtuti ja nädalavahetustel,» lisas ta.

Paide politseijaoskonna ülemkomissar Janno Ruus teenis möödunud aastal kokku 317 932 krooni ja ütles, et on teenistusega rahul.
Kui mõni aasta tagasi lahkus politseist palga tõttu palju inimesi, siis nüüd seda Ruusi kinnitusel enam pole. «Nüüd tahab tööle tulla rohkem inimesi, kui saame vastu võtta, seetõttu saame valida paremaid,» lausus  ta.

Ruus märkis, et palga üle pole tema  juures käinud kurtmas ükski politseinik juba paar aastat.
Ruus ei usu, et palk on siiski ainus asi, mis töötajaid ametis hoiab. «Need inimesed, kes on töötanud siin juba kümme või 15 aastat, teevad seda südamega,» ütles ta.
Ruusi andmetel jääb keskmisel reapolitseinikul palgapäeval kätte 10 000 krooni.

Möödunud nädalal riigi ja kohalike omavalitsuste töötajate palkade avalikustamisel selgus, et mitme riigifirma juhid teenivad aastas üle miljoni krooni.
Suurima sissetulekuga oli Eesti Energia juht Sandor Liive 2,2 miljoni krooniga. Ministrite ja kantslerite palgad jäid vahemikku  642 000 ja 838 000 krooni.

TEAVE Järvamaa riigi ja omavalitsuste töötajate palgad kr
Kohtunik Ingrid Niinemägi                           632 604
Kohtunik Heino-Vello Pihlak                         599 998
Kohtunik Sirje Lahesoo                               598 536
Järva maavanem Üllar Vahtramäe               583 113
Paide linnapea Kersti Sarapuu                    400 506
Albu vallavanem Kalju Kertsmik                  383 937
Väätsa vallavanem Kaja Sepp                     368 510
Türi vallavanem Toomas Marrandi               367 739
Paide abilinnapea Kaido Ivask                    362 517
Paide vallavanem Mart Mäemets                 319 500
Paide politseijaoskonna ülemkomissar Janno Ruus         317 932
Türi abivallavanem Enn Mäger                   317 690
Koeru vallavanem Jaago Kuriks                 305 400
Järva-Jaani vallavanem Toomas Põldma    301 185
Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre    286 500
Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa osakonna
juhataja Janar Kärner                                282 808
Ambla vallavanem Alari Kirt                        267 954
Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg               260 832
Imavere vallavanem Jüri Ellram                 211 802
Tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang         174 247