Juhtkiri: Raha pole maakonnas otsas

Foto: Toomas Huik

Tänases lehes on juttu rahast. Nii sellest, kui palju teenivad meie juhid, kui ka sadadest miljonitest kroonidest, mida Järvamaale investeeritakse.

Majanduse madalseisust hoolimata on Järvamaal põhjust siiski rõõmustada, sest nii palju raha (olgu  Euroopa Liidust või meie oma kukrust) kui praegu pole siia veel paigutatud.
Kõige suurem rahasüst on vaieldamatult Mäo möödasõit, mis neelab pool miljardit krooni. Kuigi riigihanke võitsid pealinna ehitusfirmad, tuleb oma osa rahast alltöövõttudena ka meie inimestele.

Kui töömehed ongi kaugemalt, vajavad nad siin toitu ja vahel peavarju, mis samuti meie inimestele tööd annab.
Suurem ettevõtmine on Paide üleskaevamine, mille käigus saab linn uued vee- ja kanalisatsioonitorud. Need tööd lähevad maksma veerand miljardit krooni.
Teised tööd on küll väiksemad, kuid maakonnale olulised, sest annavad raskel ajal tööd ja leiba. Ja mis oluline: praegu kulub millegi ehitamisele hulga vähem raha kui aasta tagasi.

Kui tänavu tööd jätkub, tuleb maakonna juhtidel kõvasti pingutada, et tegemist oleks ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.  Üks suurprojekt, mis paari aasta pärast tööd annab ja Järvamaa arengule kasulikuks  osutub, on kultuurikeskuse ümberehitamine kontserdimajaks.

Et juhid viitsiksid pingutada, peavad nad olema hästi tasustatud – sellestki on tänasest lehest lugeda. Järvamaal juhivad palgaedetabelit kohtunikud. Järva Teatajal on selle üle üksnes heameel, sest kõrge palk vähendab korruptsiooni  ja võime olla kindlad, et õigust mõistetakse seaduste, mitte kohtualuste rahakoti paksuse järgi. Maavanemate palkade üle on palju vaieldud, ka Järva Teataja ei hakka  ütlema, on see liiga suur või väike, küll ei tohiks maavanema ja tema alluvate palga vahe nii suur olla.

Omavalitsusjuhtide palku võrreldes oli üllatav, et maakonna suurima omavalitsuse juht Toomas Marrandi teenib vähem kui Väätsa vallavanem Kaja Sepp ning maakonna teenekaim ja tunnustatuim vallavanem Jüri Ellram on jäänud sootuks palgaedetabeli lõppu. Jääb vägisi mulje, et tööpanus pole sageli palgaga taasakaalus.