Käivitus kirjapanek «Minu Eesti» mõttetalgutele

Teeme ära 2000 Foto: AFP / Scanpix

Kodanikualgatuse «Minu Eesti» mõttetalgutele on ennast nädalaga kirja pannud 66 meeskonda ja üle 260 inimese, neist 12 Järvamaalt.

«Registreerimine kulgeb oodatud tempos,» ütles «Minu Eesti» projekti koordinaator Eva Truuverk. «Eelmise aasta kogemusele tuginedes on suurem laine veel ees».
Järvamaa kogukonna koordinaator Arlet Palmiste ütles, et kui igas mõttekojas osaleks keskmiselt 50 inimest, oleks see Järvamaa kohta tubli tulemus. «See teeb kogu maakonnast 600 inimest,» märkis ta.

Millise valemiga saadakse Eestist osalema soovitud 100 000 inimest, Palmiste öelda ei osanud, ent uskus, et kindlasti tuleb rohkem osalejaid linnadest ja välismaalt.
Kõik saavad midagi ära teha
«Minu Eesti» kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril selgitas, et «Minu Eesti» mõttetalgud on võrreldavad mõttelise prügikoristusega, kuhu saab tulla pikalt hingel olevat küsimust arutama, sellele lahendust leidma ja seda ka ellu viima. «Oluline on, et kõik leiaksid midagi, mida ise või koos teistega ära teha,» ütles ta.

Eelmisel aastal ühendas rohkem kui 50 000 inimest oma jõud selleks, et Eestimaa prügist puhtaks teha.
Tänavu ootab ees veelgi suurem siht: korraldajad soovivad kaasata 100 000 inimest nii Eestis kui ka laias maailmas ühiselt lahendusi otsima, kuidas muuta elu Eestis paremaks. «Usume, et 50 000 inimest koguneb ametlikult registreeritud mõttekodadesse ja ülejäänud omaalgatuslikesse või virtuaalsetesse kodadesse,» lausus Ohvril.

Ohvril selgitas, et omaalgatuslikud mõttekojad on sellised, mis on kodanike algatatud ning millel pole «Minu Eesti» koolitatud kojavanemat ja mis seetõttu kulgevad vabamas vormis.
Virtuaalsed mõttekojad on loodud neile, kes viibivad Eestist eemal või ei saa mingil põhjusel kodust lahkuda.
Igal mõttekojal on teemad, et ühesuguste huvidega inimesed koonduksid ühte mõttekotta.
Järvamaa kogukonna koordinaator Arlet Palmiste ütles, et kui ülejäänud teemad on kodades erinevad, siis on üks valdkond, mida arutatakse kõigis Järvamaa mõttekodades. See on «Ühistegevus ja koostöö».
Küsimused, mida arutama hakatakse, esitavad osalejad kohapeal.

Kes soovib mõttetalgutest osa võtta peaks leidma paar mõttekaaslast ja looma oma meeskonna. Seejärel tuleks valida meelepärane mõttekoda kas asukoha või teemade järgi ning seltskond kirja panna. Mõttekaaslaste puudumisel saab end üksikuna kirja panna raamatukogudes.
Kedagi koju ei saadeta
Kui mingi mõttekoja ametlik osalejate arv on täis, kuid keegi tahab siiski veel seal kaasa teha, tasub helistada otse kojavanemale ja avaldada soovi kojaga liituda.
Mõttetalgutele saab end kirja panna kuni talgute alguseni, 1. mai hommikul kella kümneni. «Kui ikka juhtub, et keegi registreerimata kohale tuleb, leiame mõne koha ja koju kedagi saatma ei hakka,» lubas Anneli Ohvril.

Mõttetalgud leiavad aset 1. mail. Selleks luuakse üle Eesti kultuurimajadesse, koolidesse ja rahvamajadesse 400  mõttekoda, kuhu inimesed on oodatud mõtteid avaldama ja arutama.
Praegu saab registreeruda ainult ID-kaardi või pangalinkide kaudu, ent kuna Ohvrili teada on üle Eesti kuulda nurinat, püüavad korraldajad kirjapanekut paindlikumaks muuta, et saaks nime kirja ka ilma panga või ID-kaardi abita.
Järvamaal on teada 14 mõttekoda, mis asuvad Imaveres, Järva-Jaanis, Kabalas, Koerus, Oisus, Paides kultuurikeskuses ja Paides Mainori kõrgkoolis, Peetris, Sõrandus, Väätsal, Roosna-Allikul, Türil, Amblas ja Paide vallas. (JT)

TEAVE
Talgute päevakava 1. mail
10 Mõttekojad avavad uksed.
10–10.30 Osalejate saabumine.
10.30 Koja avamine ning tervitus kojavanemalt ja talgujuhilt.
11–14 Vestlusringid.
14-15 Kokkuvõtete aeg: iga teema eestvedaja teeb ringis lühikese kokkuvõtte vestlusringi peamisest tulemusest.
15–15.30 Videoülesvõtted ja kokkuvõtete edastamine.

Allikas: minueesti.ee