Juhtkiri: Narkomaan pole pidalitõbine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristo Kivisoo
Copy
Artikli foto
Foto: Andrus Eesmaa

Järvamaa heaks pooleks on peetud võimalust elada vaikuses ja rahus. Oleme uhked, et meil on Mandri-Eesti väikseim kuritegevus, võime öösel ringi jalutada ega pea kartma, et järgmise nurga taga varitseb meid mõni pätt.


Sellest hoolimata ei tasu mõelda, nagu elaksime Jumala selja taga ja pahad asjad meid ei puuduta.


Alkoholism on olnud Eestis probleem juba aastakümneid, aga nüüd on hakanud järjest rohkem tooni andma  narkomaania. Tõsi, praegu on see suur mure Ida-Eestis ja pealinnas, kuid nagu kõik halvad asjad, jõuab seegi tasapisi Järvamaale.


Pole mingi saladus, et juba praegu pole Järvamaal  narkootikume kätte saada kuigi keeruline, kui tunned «õigeid inimesi», kuid õnneks on see veel kitsa ringi inimeste teema.


Küllap oleme kõik esimestelt pidudelt koju tulles pidanud vanematele hingama, et nad saaksid teada, ega poeg või tütar ole enne tantsupõrandale minekut pudelist julgust võtnud. Hiljem on tagataskust võtta vabandus, et teised võtsid ka. Enamasti tehakse kambas ka esimesed suitsud, kuid tubakaski jätab jälje ja iga mittesuitsetava vanema nina tunneb suitsuhaisu ära juba kaugelt ning esimene suits võib nii  viimaseks jäädagi.


Narkootikumide tarvitamist on palju raskem kindlaks teha, sõltuvuski tekib kiiremini.


Järva Teataja ei õigusta narkomaane, sest nad on ise selle tee valinud, vastutus selle hirmsa haiguse eest langeb siiski rohkem narkootikumide müüjatele. Inimesed, kes kauplevad surmaga, väärivad kõige karmimaid karistusi.



Sageli on narkomaanidesse suhtumine samasugune nagu keskajal pidalitõbistesse. Neist tahetakse võimalikult kaugele hoida, sest midagi head sealt loota pole. Pole ju saladus, et narkootikumide tarbimine lõpeb kuritegude ja vangimaja, halvemal juhul mõne süstlaga kaasa saadud surmahaigusega. Eks sellest ka see suhtumine.


Kui me need hätta sattunud inimesed omapead jätame, pole neil lootustki normaalsesse ellu naasta. Kõige tähtsam on tahtmine pahedest vabaneda.


Järva Teataja tunnustab Järvamaalgi tegutseva taastuskeskuse Taastõusmine eestvedajaid, kelle abiga nii mõnigi alkoholi- ja narkootikumide vangi jäänud inimene on pahest vabaks pääsenud.

Märksõnad

Tagasi üles