Juhtkiri: Töötus sunnib tegutsema

Foto: Andrus Eesmaa

Tööpuuduse suurenedes andis politsei märku, et kohe-kohe hakkab kasvama ka kuritegevus, sest töötute armee pistab küüned võõra vara taha, et söönuks-joonuks saada.

Tegelikult tuleb uskuda vanarahvast, kes ütles, et varga peas põleb müts ehk teisisõnu pole see varastamise töö nii kerge ega popiks muutunud ühtigi.
Tõsi on hoopis, et kui häda käes ehk töökoht koondatud, siis annab töötukassasse kogunenud toetusraha mõne kuu aega mõtteid koguda. Ideid, mida edasi teha, paistab inimestel jaguvat.

Kuigi teoreetikud on väitnud, et ettevõtlikkust oma firma luua on vaid väikesel protsendil elanikkonnast, julgevad siiski paljud just praegusel keerulisel ajal riskida. Ikka tasa ja targu, kas FIE või väikeettevõttena. Sellist äriplaani, kus loodav ettevõte annaks tööd vähemalt viiele inimesele, tänavu Järvamaa arenduskeskuse abiga EASi rahatoel loodud polegi.

Tihti annavad tõuke oma äriga alustada halvad töösuhted viimases tööpaigas. Ise enda peremees olla on ju ühest küljest hea (ise tead, mis, millal ja kuidas teed), aga teisalt hirmutav (kas tuled toime, kas turgu ja tööd jagub ja kuidas paberimajandusega maksuameti meelt mööda toime tulla). Äriajamine on teadagi õpitav. Peaasi ongi idee, millist teenust oskad ja tahad pakkuda ning kas sellele ikka turgu jagub.

Järva Teataja meelest on igati tervitatav, et riigil on raha alustavaid ettevõtjaid mitmeti toetada, sest iseäranis siis, kui oled jäänud töötuks, pole kohe kümneid tuhandeid kroone tagataskust võtta.
Idee olemas, turg uuritud, äriplaan koostatud ja kaitstud ning alustaja stardiraha käes, ei tohi alustav ettevõtja alahinnata reklaami, sest teadupärast on paljudel oma ihujuuksur, maniküürija, õmbleja, autoremontija, massöör juba olemas ning end turule sisse süüa on raske. Sest äri on teadupärast üks ülelöömine: kord Vestmann peal ja Piibeleht all, siis jälle vastupidi.