«Kalju kohta võiks raamatu kirjutada ja ikka jääks materjali üle. Kalju on jah selline mees, kes ühte raamatusse ära ei mahuks.» Nii mõtleb seitsmendast Kultuuripärlist Kalju Kertsmikust Urmas Lennuk.
Kultuuripärlil särab kaks palet
12. jaanuar 2013, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastaja ja dramaturg, Vanemuise draamajuht Urmas Lennuk teab, mida ütleb. Ta on Albu vallavanema ja valla teatriprojektide eestvedaja Kalju Kertsmikuga (pildil) külg külje kõrval töötanud kaks suve: 2010 «Vargamäe varjus» ja 2011 «Vargamäe voonakest» lavastades.
«Tema on omaette nähtus mitte ainult Kultuuripärli, vaid ka Regionaalpärlina,» jätkab Lennuk. «Kui meil selliseid mehi Eestis rohkem oleks, siis poleks linnastumine kindlasti nii suur probleem kui praegu. Klassikaliselt võib öelda, et kui Kaljut ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda.»
Vargamäe-projektide (16 suve jooksul 14 – toim) eestvedajana on Kertsmik Lennuki meelest ikka imeline kultuuriprodutsent. «Ta suudab lahendusi leida ka seal, kus lahendusi polegi. See, kuidas ta usaldab ja motiveerib loomingulist meeskonda, on kindlasti üks Vargamäe-etenduste aluskivisid,» tunnustab ta.
Samas on Lennukile olnud meeldiv kogeda, et Kertsmik pole selle kõige juures ametlik ega formaalne. «Kui ta midagi teeb, siis südamega ja kogu hingest uskudes. See seab temaga koostööd tehes ka kohustuse olla maksimaalselt olemas. Tunnen temast Tartus puudust!» tunnistab ta viimaks.
Samakandimees ja suusakuulsus Jaak Mae ütleb Kalju Kertsmiku väärtusteks pealehakkamist, enesekindlust ja vargamäelikku jonni.
Seda on Mae kogenud Valgehobusemäele suusa- ja puhkekeskuse ehituse ajal. «Algul keskusega väga lihtne ei olnud, Kalju lõpuks ütles, kui kuskilt abi ei saa, teeme ise ära. Tegigi. Kunagi ei saa tema ideed otsa,» lausub ta.
Suur tähtsus on ka isiklikul eeskujul. «Olgu need talupäevad Valgehobusemäel või mis tahes, alati lööb Kalju kaasa, mis motiveerib inimesi: kui on omadele loodud, siis omad ka kasutavad,» ütleb ta.
«Ja mis peamine, Kalju on osanud jõuda rahvaga kokkuleppele nii, et ükski eluvaldkond pole hooletusse jäänud. Kuigi juhina ise palju teinud, ei häbene ta kunagi abi küsida ja peab teiste arvamusest palju.»
Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi aseesimees Vahur Salom sõnab, et kui Kultuuripärlil lisandub märkimisväärsele kultuuritööle spordi pool, annab see jumet juurde.
Kalju Kertsmiku puhul see nii ongi, mistõttu kaalus ta teised kandidaadid kindlalt üle. «Tammsaare mail nähtud teatrietendused, kunstisuved, igasugused preemiad, millel on valla tugi, Tammsaare muuseum,» täpsustab ta. «Spordi poolelt teame ju, mis Valgehobusemäe suusa- ja spordikeskus endast kujutab, ja näeme, mis seal igal aastal uut juurde tuleb.»
Salomi meelest on piirkond jõudsalt arenenud ja tegudega toonud tuntust kogu Järvamaale.
Järvamaa omavalitsuste liidu kultuuripreemiate nominente vaaginud komisjoni esimehe Arto Saare selgitusel selguvad laureaadid ikka nii, et üks pool on põhjendusse kirja pandu ja teine pool, mida komisjoni kaasliikmed teavad taustaks öelda. «Lisaks preemia statuut, mis paneb ette, mis eesmärgil ja mille eest seda anda,» märgib ta.
Kultuurielu edendaja preemia võttis eile Koeru kultuurimajas vastu Marika Kuusik. «Otsus oli tõesti üksmeelne, Marika paistab Järvamaal välja, lavastas maakonna tantsuetenduse, kus osales 62 liigirühma ligi tuhande tantsijaga, ta on pühendunud rahvatantsule juba 25 aastat,» põhjendab Saar.
Kultuurihoidja preemia puhul tunnistab Saar, et komisjon pidi viie kandidaadi üle kõvasti vaidlema, ent Kaie Altmetsa kui Koigi valla külaliikumise ja seltsitegevuse eestvedaja puhul pääses maksvusele tihe seotus kogukonnaga.
Saar märgib, et komisjoni töö tegi ühelt poolt lihtsamaks, teisalt pani muretsema, et parima kollektiivi kandidaate oli vaid kaks: Türi ansambel Naized ja segarahvatantsurühm Seltskond Vilistlased. «Naized on aastate jooksul tõestanud ennast nii maakonnas kui ka väljaspool konkurssidel endale nime teinud, tantsijad on värske kollektiiv, noortel on veel aega ennast näidata,» põhjendab ta.
KULTUURIPREEMIAD 2012
Järvamaa Kultuuripärl (1300 eurot) – Kalju Kertsmik. Nominendid Ülle Müller, Tiina Kivimäe.
Kultuurielu edendaja (300) – Marika Kuusik. Nominendid Rita Laanetu, Annely Läänesaar.
Kultuurihoidja (300) – Kaie Altmets. Nominendid Tiina Kivimäe, Valev Väljaots, Ulvi Part, Ants Oidekivi.
Parim kollektiiv (300) – Türi kultuurimaja ansambel Naized. Nominent Seltskond Vilistlased.
Lisaks jagas kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp 12 aastapreemiat.
Preemiate pidulik kätteandmine oli eile õhtul Koeru kultuurimajas.