Ellu jäävad vaid parimad

Taure müügijuhataja Toomas Jürgen kinnitab, et varuosade ja tehnilise teenindamisega Taure klienti hätta ei jäta ja saadab vajadusel oma hooldusbussi kohale, kas või otse põllule. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Madalad piima ja teravilja kokkuostuhinnad, üldine majanduslangus ja ilma vingerpussid ei mõjuta mitte ainult põllumehi, vaid ka põllumasinate müüjaid.

Osaühingu Sampo Grupp juhataja Kert Veiper on seda meelt, et praeguse kehva majandusaja püüavad nii põllumehed kui ka nende teenindajad lihtsalt üle elada.
Deutz-Fahri traktoreid müüval Sampo Grupil pole kerge olnud ei sel ega ka mitte eelmisel aastal. «Eks seda tingi üldine majandusseis,» ütles Veiper.
Sellele aitavad tema ütlust mööda kaasa teravilja ja piima madalad kokkuostuhinnad ning samal ajal kerkinud väetiste ja taimekaitsevahendite hinnad.

Investeeringuotsust
kaalutakse hoolega

Veiperi meelest määratakse ka toetusraha liiga hilja. «Kevadist tehnikat tahetakse aprilli algul algavateks mullaharimis- ja külvitöödeks, aga praegu ostetud masina saab põllumees kätte alles mai lõpul, sest liisingu ajamine võtab ka aega,» selgitas ta.
Aasta esimeses kvartalis on ettevõte müünud ühe Deutz-Fahri uue traktori. Veiperi ütlust mööda läheb kohe kaubaks veel üks, selle ostu tuli vormistama põllumees, kes äsja sai kinnituse talle eraldatud PRIA toetuse kohta.
Veiper sõnas, et ostjaid on erinevaid:  osa neist on kauba juba ära teinud ja ootab toetust, osa on toetusotsuse kätte saanud, aga ootab ja mõtleb, sest aega investeerida on kaks aastat. Seda otsust kergelt ei tehta, sest toetusrahast suurema osa, 60 protsenti, peab põllumees ise leidma.

Veiperi andmetel on tänavu rohkem ostetud kasutatud tehnikat, seda on müüdud isegi Soome.
Oma müüginumbrite üle ei hõiska ka turuliider AS Taure. Eelmise aasta esimeses kvartalis võttis ARK arvele 43 uut Valtra traktorit, aga tänavu sama ajaga poole vähem – 21 masinat.
Müügijuhataja Toomas Jürgeni hinnangul ei mõjuta müüginumbreid mitte ainult majanduskliima, vaid ka kliima kõige otsesemas mõttes. «Eelmisel suvel jäi pärast jaanipäeva sadama, see mõjutas nii põllumehi, metsamehi kui ka turbamehi,» selgitas ta.
Jürgeni hinnangul on oma osa selles, et traktorimüük pole tänavu veel käima läinud, ka asjaolul, et põllumehed leidsid PRIA kodulehelt andmed eraldatud investeeringutoetuste kohta alles aprilli viimastel päevadel.

Kas rahastamisotsused traktorimüüki elavdavad, peaks peagi näha olema. «Ega enam liigset riski võeta, saadakse aru, et laen tuleb tagasi maksta,» sõnas Jürgen.
Möödunud nädalavahetusel oli Taure Tartus maamessil aegade suurema väljapanekuga ja esitles ka Valtra traktorite kõige uuemaid mudeleid.
Jürgeni hinnangul on ettevõtted sunnitud ajaga kaasas käima, vaatamata sellele, et majanduskliima investeerimist ei soosi. «Kui ei uuenda, siis jääd turul võitlusvõimetuks,» märkis ta.

Suure kukkumise on teinud Belarus-traktorite müük. Eelmise aasta esimeses kvartalis võttis  ARK arvele 54 uut Belarus-traktorit, aga selle aasta sama aja jooksul vaid kaks.
Belarusse müüva Türi Bel-Est OÜ juhataja Indrek Rusi hinnangul ei saa neid kaht perioodi  omavahel võrrelda. «Paljuski sõltub müük PRIA toetustest, otsus tuli tänavu alles aprilli lõpul,» selgitas ta.
Rusi ütlust mööda on Türi Bel-Esti eelmise aasta esimese kvartali käibest tänavu alles umbes kolmandik. Selle peapõhjusteks peab ta majanduskriisi ja piimahinna langust. Eelmiste aastatega võrreldes on kasvanud varuosade müük. «Põllumaa tuleb ikka ära harida, aga eks püütakse vana tehnikaga hakkama saada,» märkis Rusi.

Turuosa hoidmine on omaette kunst

Konekesko Eesti AS müüb traktoritest Claasi ja Massey Fergusoni, nende seas ka parima disaini auhinna ja tiitliga 2009. aasta traktoriks pärjatud MF 8690. Põllumajandustehnika müügijuhi Tiit Kurvitsa meelest suurt reklaami see tiitlitest hoolimata Konekeskole ei tee. «Iga masin räägib ikka enda eest,» sõnas ta.
Aasta traktori vastu tunneb siiski huvi mitu Eesti suurettevõtet, kel on vilja all vähemalt tuhat hektarit maad. Eestisse jõuab mudel mai lõpul, siis saavad huvitatud sellega lähemalt tutvuda.

Konekesko on eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes suutnud turuosa hoida. ARK registreeris tänavu esimese kolme kuuga üheksa Konekeskos müüdavat traktorit: kolm Claasi ja kuus Massey Fergusoni. Eelmise aasta sama ajaga võttis ARK arvele kümme nende traktorit.  «Turuosa hoidmine on sel raskel ajal omaette kunst,» ütles Kurvits.
Kurvitsa hinnangul on sellele kaasa aidanud laos olevate masinate hindade alandamine. «Kui varem osteti eksklusiivseid traktoreid ja 300 000 krooni hinnavahet polnud traktoriostu puhul määrav, siis nüüd enam põllumehed raha tuulde ei loobi,» selgitas ta.

Põllumajandusmasinate müügi juures mängivad Kurvitsa hinnangul suurt rolli ka investeeringutoetused. «Kui 2006. aastal investeeringutoetusi ei olnud, müüdi Eestis Lääne kombaine alla 40, samas 2008. aastal tänu toetustele 130,» lausus ta.
Kurvits on seda meelt, et PRIA toetusotsused põllumehi kohe poodi ei too. Esiteks tulevad toetusotsused põllumehele kõige ebasobivamal ja kiiremal ajal. «Võib arvata, et ega traktoriostuga ole nüüd aega tegeleda enne, kui külvid on maas,» ütles ta.

Kurvitsa teada kaalub mõni  põllumees ka pärast positiivset toetusotsust ostu hoolega, mõni lükkab selle kaugemasse tulevikku ja mõni loobub hoopis. «Kindlus tuleviku ees puudub,» põhjendas ta.
Samas on Kurvits kindel, et põllumajandustehnikat ostetakse ka raskel ajal. «Väikeettevõtja soetab  uue traktori ja saab sellega kümme aastat hakkama, aga suurtes firmades tuleb masinaparki ikka uuendada,» selgitas ta.
Kurvits on seda meelt, et majanduslangusel on ka oma tervendav pool. «See korrastab turgu, nii põllumeestest kui ka müüjatest jäävad ellu vaid parimad,» ütles ta.

TEAVE
Järvamaalt esitati PRIA-le mikropõllumajandusettevõtjate investeeringutoetuste saamiseks 30 avaldust, kokku taotleti 28,7 miljonit krooni.
Toetus määrati 24 taotlejale kogusummas 17,85 miljonit krooni. Soovi osta uus traktor on avaldanud 11 põllumajandusettevõtet.