/nginx/o/2016/02/17/5055521t1h8a9a.jpg)
/nginx/o/2010/12/10/481488t1hc03a.jpg)
Suguvõsauurija Ants Tammeveski peab leiutamist oma hobiks. Selle üle, et ta oli eelmisel aastal ainus järvalane, kes sai patendiametist oma leiutisele kasuliku mudeli tunnistuse, kohalikud ei imesta.
Türilase leiutis lihtsustab lumerookimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks et turvaliselt katuselt lund rookida ja räästast purikaid maha ajada, mõtles eakas Ants Tammeveski välja lumelabida-roobi. «Sellega saab isegi viie-kuue meetri kõrguselt lund maha ajada, ilma et peaks katusele ronima,» peab ta leiutise eeliseks.
Ühtki lumelabidat-roopi Tammeveskil ette näidata ei ole, sest ta pole leidnud meistrimeest, kes selle valmis teeks. «Murde-tõmbe pleki ja lõiketera jaoks läheb vaja plekki ja varre saab teha monteeritavatest torudest,» selgitas ta.
Idee lumelabidat-roopi valmistada sai Tammeveski 2010. aasta lumerikkal talvel, kui katuselt lume allaajamisega oli tükk tegu.
Türilase Peeter Kruusemendi ütlust mööda mõtlevat Ants Tammeveski aeg-ajalt väga põnevaid asju välja. «Ta on meil kohalik Jaan Tatikas,» sõnab ta muheldes.
Kruusement räägib soojalt sellest, kuidas Türi vahel on käibel väljend Tammeveski-rats. «Ilmselt on loomu poolest tegu sündinud inseneriga,» oletab ta.
Kasuliku mudeli tunnistuse on Ants Tammeveski saanud kord varemgi. Tosin aastat tagasi viis ta patendiametile üle vaadata ergonoomilise trepikäänaku, mille abil oleks võimalik korrustevahesid oluliselt lühendada.
Eesti patendiameti osakonnajuhataja Elle Mardo andmeil väljastas amet eelmisel aastal 57 kasuliku mudeli tunnistust. «See on umbes kaks kolmandikku meile esitatud taotlustest,» täpsustab ta. Eelmine aasta oli leiutiste mõttes vaesevõitu, sest tavaliselt saabub aasta jooksul umbes 150 taotlust. Enamik neist kuulub kategooriasse, kus on inimeste igapäevaelu parandavad leiutised.
Patenti ei taotlenud eelmisel aastal järvalastest keegi ja puuduvad ka kehtivad patendid. Küll on registris kümme kasulikku mudelit, mille väljamõtlejad on Järvamaalt.
Põhjus, miks enamik leiutajaid eelistab väljamõeldule taotleda patendi asemel kasuliku mudeli tunnistust, peitub Elle Mardo selgitusel ilmselt riigilõivus, mis eraisikule on patendi puhul ligi 56, kuid kasuliku mudeli tunnistuse puhul 26 eurot.