Paide läheb teisele kärperingile

Kui palju pärast teist lisaeelarvet Paide linnal teeparanduseks raha jätkub, ei oska praegu mitte keegi öelda. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Hoolimata sellest, et Paide linn kärpis poolteist kuud tagasi kulusid kümnendiku, valmistub linnavalitsus teiseks säästueelarveks, mis tuleb linnavolikogus arutusele järgmisel kuul.

Märtsi lõpul otsustas Paide linnavolikogu kärpida linna kulusid 14,4 miljoni krooni jagu, mis moodustas eelarvest kümnendiku.
Paide linnapea Kersti Sarapuu tunnistas, et sellest jääb siiski väheseks ja praeguste plaanide kohaselt tuleb kulusid vähendada veel 4,5 miljoni krooni jagu ehk natuke vähem kui kolmandik esimesest kärpest.

Kevadpühad jäävad ära

Sarapuu selgitusel on probleeme tulumaksu laekumisega, kuid linnale on võlgu jäänud ka teised omavalitsused.
Sarapuu selgitas, et teised omavalitsused peavad olema oma laste Paide koolides ja lasteaedades käimise eest maksnud kaks miljonit krooni, kuid tegelikult on raha laekunud vähem kui miljon krooni.
Sarapuu ütles, et linna rahakoti paksus sõltub suuresti ka riigi kokkuhoiukavast, sest kui valitsus otsustab tulumaksu tõsta, tähendab see omavalitsustele lisatulu. «Tulumaksu võiks tõsta, kuid astmeliselt, et väiksema sissetulekuga inimesed kannataksid vähem,» lausus ta.
Abilinnapea Piret Sapp tunnistas, et kevadpühad jäävad tal seekord ära, sest esmaspäevaks peavad kärpekohad paberil kirjas olema.

Eile keeldus Sapp võimalikest kärbetest rääkimast. «Praegu ei saa veel midagi täpset öelda, sest töö käib,» põhjendas ta.
Sapp lubas arvestada allasutuste juhtide ettepanekutega.
Abilinnapea Kaido Ivask keeldus samuti ühtegi kärpekohta avalikustamast, põhjendades seda poolelioleva tööga.
Ivask tunnistas, et praegust kärbet teha on veelgi raskem, sest kuigi summa on väiksem, leidub kärpekohti vähem.

Ivask ei osanud nimetada ühtegi valdkonda, kus kulusid vähendada enam ei tohiks. «Ei saa öelda, et teede arvelt ei võta, sest siis tuleks näiteks haljastuselt kogu raha ära võtta,» lisas ta.
Kui linnavolikogu 4,5 miljoni kroonise kärpekava vastu võtab, jääb Ivaski ütlust mööda lootus, et tänavu pole tarvis rohkem säästueelarveid koostada.

Paide linnavolikogus opositsioonis oleva Reformierakonna fraktsiooni juht Tarmo Alt tunnistas, et ei oska kärpekohti soovitada, sest kuulis kulude järjekordsest kärpest alles üleeile õhtul. «Linnavalitsus pole meid sellest teavitanud, kuid opositsioon on sellega juba harjunud, et kuuleb uudiseid Järva Teatajast, mitte linnavalitsuselt,» lausus ta.
Alt on seda meelt, et linna raske majandusseis ei sõltu üksnes üleilmsest majanduskriisist, vaid ka  juhtimisvigadest. «Linnavalitsus on ise viimastel aastatel üle pingutanud,» märkis ta.

Esimest säästueelarvet arutas eile ka Türi vallavolikogu.
Türi vallavalitsuse arendus- ja rahandusosakonna juhataja Aivo Prüssel keeldus eile Järva Teatajale kärpekava tutvustamast.

Vallad veel ootavad

Vallavanema nõunik Kersti Viilup selgitas, et määruse kohaselt vähenevad kulud ligi 16 miljoni krooni jagu.
Määrusest selgub, et Türi valla juhid on otsustanud suuremad kärped teha haridus-, vaba aja, spordi- ja kultuurivaldkonnalt ning üldise valitsussektori teenustelt.
Maakonna väiksemad omavalitsused on seni säästueelarvetest pääsenud, sest võtsid tänavuse eelarve vastu alles märtsi lõpul, kui tulude vähenemine oli juba selge.

Albu vallavanem Kalju Kertsmik ütles, et vallavolikogu  võttis eelarve vastu veebruaris ja lähipäevil peaks selguma, kas kulusid on tarvis rohkem vähendada  või mitte. «Kõhutunne ütleb, et peaks veel kärpima,» lisas ta.
Koeru vallavanem Jaago Kuriks sõnas, et praegu on märtsis vastu võetud eelarve täitmine graafikus, kuid ta ei välistanud, et majanduslanguse süvenedes tuleb sügisel kulutused üle vaadata.
Kuriksi arvutuste kohaselt on valla tulud vähenenud aastaga viiendiku.

Kareda vallavanem Triin Pobbol ütles, et eelarve on vastu võetud  märtsis, kui rahavähesus oli juba selge. Kas kulusid tuleb veel kärpida või mitte, selles loodab Pobbol selgusele jõuda paari kuu pärast.

TEAVE
Paide esimese säästueelarvega vähenes linna allasutuste palgafond 7,5 ja linnavalitsusel 11,5 protsenti.
1. aprillist lõppes turvafirmalt tellitud patrullteenus,  kokkuhoidu annab ka tänavavalgustuse vähendamine.
Tänavu suvel on vetelpäästjad tehisjärve ääres tööl lühemat aega.
Haljasalasid hooldada on raha vähem 30 protsenti, mis tähendab muuhulgas, et tänavu ei kaunista linna enam lilleamplid.
Suvel ei hakka tööle Lembitu pargi purskkaev. Kevadel ei vea linnavalitsus enam tasuta ära leheprahti ega oksi, vaid töö kulud jäävad linlaste kanda.
Kokku hoiab linn selleltki, et ei korralda heakorrakonkurssi.
Raha on vähem spordiklubidel ning linna esindusmeeskondadel, kultuuri- ja vaba aja üritustel, rahvakultuurikollektiivide juhtidel ning osa sotsiaalteenuste ja -toetuste tarvis.
Allikas: Paide linnavalitsus