/nginx/o/2008/12/02/99760t1hadd6.jpg)
Käesoleva aasta märksõnaks on kujunenud eelarve kärpimine.
Juhtkiri: Eesti vajab riigimehi, mitte poliitikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigijuhid kärbivad riigi kulusid, omavalitsusjuhid valdade ja linnade kulusid, firmajuhid oma äri kulusid ning tavainimene oma pere kulusid.
Vahe on üksnes summades: kui riigijuhid võtavad ära miljardeid ja omavalitsused miljoneid, siis pere-eelarves on ka sada või tuhat krooni kokkuhoid. Mõnel perel võib olla aastas 5000 krooni raskem kokku hoida kui riigil miljardit.
Veerema on lükatud üks hiiglaslik lumepall: kui töötasu väheneb kümme või siis 50 protsenti, laekub riigile vähem nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu, vähem jääb raha omavalitsustele. Millal see üha kasvav lumepall sulama hakkab, pole teada.
Kulude vähendamise juures on üks kuldreegel: mida varem sellega algust teha, seda valutumaks lõige osutub. Kui meie riigi juhid oleksid juba esimese kärpe suurema teinud, oleks tulnud maksu tõsta või kulusid vähendada vähem kui praegu. Kui raske otsusega veel venitada, aina raskemaks kokkuhoid osutub.
Selge on ka, et positiivseid uudiseid pole lähiajal majandusest loota, seega ei pääse kärbetest üle ega ümber.
Kahjuks on riigijuhid asunud eelarvet vähendades ka valimisreklaami tegema. Koalitsioon ei julge ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta ja püüab või nahast välja pugeda, selgitades, et nemad kulusid ei kärbikski, kuid halvad koalitsioonikaaslased nõuavad.
Opositsioon käitub samuti vastutustundetult, laites kõik kärpekohad maha ja selgitades, et nemad küll nii ei käituks. Kokkuhoiukohti opositsioon nimetada ei taha, sest see võib halba valgust heita.
Järva Teataja kutsub erakondi üles käituma riigimehelikult ning unustama praegu populaarsusedetabelid ja keskenduma Eesti riigi arengule. Loodetavasti oskab valija järgmistel valimistel tühja jutu ajajatel ja riigimeestel vahet teha ning anda hääled viimastele isegi siis, kui nad on pidanud ebapopulaarseid otsuseid vastu võtma.
Teame, et omavalitsused on raskes olukorras, kuid sellest hoolimata tasuks riigil vigadest õppida ja kulude kärpimist mitte viimasele minutile jätta.
Kui peakski sündima ime ja majandus nii sügavale põhja ei lange, on võimalik ju aasta lõpus ka positiivseid eelarveid vastu võtta. Kuigi see viimane jutt tundub praegu ulmevaldkonda kuuluvat.