Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Ivaski kõne eilsel vabariigi aastapäeva kontsert-aktusel Paide Kultuurikeskuses
JOLi esimees muretseb väikse sündimuse ja väljarände pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Head kaasmaalased!
Möödunud aastal täitus taasiseseisvunud Eesti riigil 21 aastat iseseisvust ja omavalitsustel 21 aastat omavalitsuse staatuse taastamisest. Käesoleva aasta 27. märts on väga tähtis päev meie riigi ajaloos, sel päeval on teine Eesti aeg esmakordselt pikem kui seda oli esimene Eesti aeg.
95 aastaseks saava Eesti Vabariigi moodustavad 226 omavalitsust. Omavalitsused ei moodusta Eesti riiki mitte üksnes haldusjaotuse mõttes, vaid oma elanike huvide, vajaduste ja õiguste eest seistes. Järvamaalaste huvide, õiguste ja vajaduste eest seisavad 12 omavalitsust – Albu, Kareda, Ambla, Imavere, Koeru, Järva-Jaani, Koigi, Roosna-Alliku, Väätsa, Paide, Türi vald ja Paide linn.
Ühise tööga on suutnud Järvamaa omavalitsused ellu viia lahendusi, mis pakuvad paremat elukeskkonda ja teenuseid kõikidele maakonna elanikele. Ühiselt juhime oma Järvamaa haiglat, olles ehitanud uue - aasta teo tiitli väärinud õendusabi hoone, oleme loonud Mäo reisiterminali ning Väätsa prügila. Meie kodanikele pakuvad tuge Kesk-Eesti Noortekeskus ja Järvamaa Arenduskeskus. Need on vaid üksikud näited sellest, mida annab meile koostöö.
Ma tänan kõikide omavalitsuste tänaseid ja endisi juhte nende julgete tegude ja koostöö eest. Tihti on elanike vajadused suuremad kui suudab pakkuda üks kohalik omavalitsus. On olukordi, mis nõuavad lahendamiseks enamat kui ühe valla või linna pingutust.
Meie omavalitsused on ühiselt seisnud ja olen kindel , et ka tulevikus seisavad parema elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse eest Järvamaal. Paide linnapeana tahan loota, et Paide linn käitub alati Järvamaa pealinnana ja ei hakka maksumaksjate meelitamise eesmärgil tegema erisusi teenuse kättesaadavuse osas meie maakonna teistele elanikele. Samuti usun, et teised omavalitsused mõistavad ja toetavad Paide linna vajadust palju investeerida, et tagada teenused kõigile Järvamaa elanikele. Ainult koostöös jäävad meile meie haigla, laulu- ja tantsupidu ning tegusad kultuuri- ja spordiesinduskollektiivid.
Usun, et uuel Arenguleppe perioodil aastatel 2014 kuni 2020 viiakse omavalitsuste poolt ellu palju ühisprojekte kogu maakonna huvides. Olgu selleks siis kas ühiselt korrastatud haridusasutused, ühiselt rajatud kaasaegne energeetiliselt ökonoomne vee- ja jääkeskus, ühiselt välja arendatud tehnika- ja motokeskus, ühiselt ehitatud viies kontserdimaja Eestis, ühiselt edasiarendatud suusa- ja vabaaja keskus, ühiselt välja ehitatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik Järvamaal või ühiselt rajatud uus energiasäästlik tänavavalgustus kõigis omavalitsustes.
Vaba rahva ja vaba riigina on meil õigus, mida paljudel ei ole. Me saame otsustada oma tänase ja homse päeva üle. Vaba rahva ja riigina kujundame ise oma riigi ajalugu, mida veel tänini endised okupatsioonivõimud moonutada püüavad. Selle eest võlgneme tänu oma esiisadele- ja emadele, kes on pidanud tooma korduvalt ohvreid vabaduse altarile, et saaksime elada meie endi vabas ja iseseisvas riigis.
Meie homne päev sõltub sellest kas ja kuidas me tegeleme täna küsimustega nagu vähene sündimus ning väljaränne suurematesse linnadesse ja välismaale. See pole küsimus mitte lihtsalt omavalitsustele vaid küsimus kogu maakonnale, pealinnale ja riigile. Soovime, et Eestis omandatud hea haridus leiaks rakenduse siinsamas meie kodumaal ja meie lähedased ei peaks lahkuma parema elukeskkonna või töö nimel piiride taha.
Oluliseks riigi osaks on rahvuslikud sümbolid mida väärtustame ja kaitseme. Meist kõigist – riigist, omavalitsustest ja igast kodanikust oleneb, kas suudame säilitada väikeriigina oma keele ja kultuuri. Tänases, üha globaliseeruvas maailmas on väikestel rahvastel oht kaotada oma keel ja kultuur üha enam pealetungivatele suurematele kultuuridele ja keeltele. Ma ei ütle, et me peaksime kartma võõrkeeli või –kultuure, vastupidi – me peame neid tundma õppima aga selle kõige juures säilitama selle, mis teeb meist eestlased.
Ma soovin kõigile head Eesti Vabariigi 95 aastapäeva ning jõudu vaba rahva ja vaba riigi eesmärkide elluviimisel!