Juhtkiri: Talgud tõid mõne mõtte

Foto: Andrus Eesmaa

«Minu Eesti» 1. mail korraldatud mõttetalgutest ei võtnud küll kuigipalju inimesi osa, see-eest oli ohtrasti arutlejaid kõikjal Eestis, kas niisugust üritust üldse oli tarvis või mitte.

Tundub, et enamikule inimestest nende talgute idee siiski mõistetav polnud, küllap peitub selleski põhjus, miks nii vähesed oma ajusid ragistama läksid.
Järva Teataja ei hakka «Teeme ära!» tänavust ettevõtmist mutta tampima, kuid tuleb tunnistada, et samasuguseid mõttetalguid teevad meie omavalitsused iga kuu, üksnes meediakära pole nii suur.
Enne seda, kui korra kuus kogunevad vallavolikogud, peavad üheskoos aru volikogude komisjonid, kuhu kuuluvad kümned kohaliku elu pärast südant valutavad inimesed.

Nende komisjonide liikmed  on paljudele ühesugustele probleemidele lahendusi otsinud juba aastaid, eks mõni ole ka lahenduse leidnud, kuid teised on jäänud soiku rahapuudusel või mõnel teisel põhjusel.
Ka ühes edumeelses külas käib rahvas koos mitu korda aastas, et plaani pidada ja hiljem ka plaanitu ellu viia. Rääkimata ettevõtetest, kes korraldavad töökoosolekuid vastavalt vajadusele või iga päev. Tark inimene ehk homo sapiens armastabki enne üheksa korda mõelda ja alles siis asi ette võtta. Mõtleme, järelikult elame.
Seega ei tunne maainimene ennast otsustajate ringist nii väljaheidetuna kui näiteks pealinna elanikud, kellel on linnaelu korralduses palju raskem sõna kaasa öelda.

Järva Teatajal jäi hinge kriipima seegi, et kui aasta tagasi pingutasime üheskoos selle eest, et Eestimaa loodus saaks puhtamaks, siis seekord trükiti arutus koguses – üle kümne tonni klantspaberil tänukirju ja infovoldikuid, millest paljud osalejate vähesuse tõttu jagamata jäid.
Loodetavasti on mõttetalgulised sedavõrd loodussõbralikud, et viivad selle kraami ilusasti taaskasutuskonteinerisse.