Võrreldes eelmise aasta jahihooajaga lasti tänavu Järvamaal hunte ja rebaseid tunduvalt rohkem, kuid loomi metsades jagub: karusid müttab ringi üle saja ja ringi jookseb kümneid võsavillemeid.
Hooaeg andis jahimeestele rikkaliku saagi
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
7. mai 2009, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel jahihooajal lasti Järvamaal vaid üks hunt, aga tänavu 18, kuigi esialgu oli luba vaid kuue tarvis.
Keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Aleksander Siimenson lausus, et maakonna jahimehed tabasid 14 isast ja neli emast võsavillemit. Viis lasti Oisu ja viis Riigimetsa Majandamise Keskuse jahtkonnas, neli Kõrvemaal.Järvamaa rekordini on siiski palju maad. Kõige rohkem on statistika põhjal lastud maakonnas hunte 1982. aastal, mil elu kaotas 36 looma.
Karude hulk kahekordistus mõne aastaga
Siimenson lausus, et tõeliselt rammus hunt saadi kätte Esna jahtkonnas, mis on arvatavasti tänavu maakonnas lastutest suurim.
Hallivatimehi peaks maakonnas jaguma. Järvamaa jahimehed pakuvad, et meie metsades jookseb ringi 76 hunti. Siimensoni meelest on neid kaks korda vähem, sest jahtkondade mehed kipuvad loendama loomi topelt.
Kuid kindel on, et huntide arvukus on tõusuteel. Siimenson märkis, et eelmisel aastal tekitaski hunt inimestele kõige rohkem kahju. Võsavillem olevat käinud ka nendes karjades, millest ta oli mõne aasta eemale hoidnud.
Karusid tohtis maakonnas lasta seitse. Kätte saadi neid viis, mis on rohkem kui eelmisel aastal. Tõeliselt suur karu lasti maha Väätsa metsades, too loom kaalus üle 300 kilogrammi. Siimenson märkis, et nii suurt karu pole enam ammu maakonnas kütitud.
Loenduse andmetele tuginedes võib öelda, et Järvamaa metsades müttab ringi 109 mesikäppa. Seda hulka võib Siimensoni ütlust mööda pidada usaldusväärseks, sest karusid loendavad jahimehed võrdlemisi täpselt. Eelmisel aastal pakuti maakonna karude hulgaks 100. «Seda on maakonna kohta palju, kolm aastat tagasi loeti neid vaid 40 ringis,» ütles Siimenson.
Rebaste arvukus on samuti jõudsalt suurenenud, seetõttu on neid ka rohkem lastud. Tänavu tabasid jahimehed 910 isendit. Siimenson märkis, et ka lastud metssigade hulk suureneb iga aastaga, tänavu oli neid üle 1700.
Tabatud metskitsede hulk on mõnevõrra vähenenud. Siimensoni teada ei kurdeta enam palju, et metsas oleks kitse tekitatud kahjustusi.
Siimenson pidas üllatuslikuks, et kopraid on tänavu kütitud võrdlemisi vähe, kuid ka neid olevat vähemaks jäänud. Mõni aasta tagasi loendati kopraid ligi 800, tänavu 629. Ta pakkus, et arv on väiksem usina jahtimise ja huntide arvukuse suurenemise tõttu.
Hanesid lasti 362. Siimensoni andmetel pole neid ammu juba nii palju kütitud. «Paistab, et neid on tänavu eriti massiliselt,» ütles ta. «Kevadise linnujahi peaks taastama, arvan, et see tuleb tunduvalt odavam, kui nende tekitatud kahjusid kinni maksta.»
Kuigi meie metsades jookseb iga aasta järjest rohkem loomi, ei pea Siimensoni ütlust mööda inimesed kartma metsa minna. «Viimasel ajal pole küll täheldanud ei karu ega hundi rünnet inimese vastu,» lausus ta. «Olen käinud jahil, kus karu läks kolme pojaga mööda kolme sammu pealt, ei tulnud kallale.»
Rebasenahast
saab kena kasuka
Ambla jahisektsiooni esimees Arvi Luuk kinnitas, et jahihooaeg oli sektsioonile edukas ja kõik etteantud limiidid on täidetud. Kokku lasti 45 kitse, 60 metssiga ja 11 põtra. Hunti ega karu kellelegi ette ei jäänud. Luuk sõnas, et nähti küll emakaru ühe pojaga ja teist emakaru kahe pojaga, aga jahimehed ei kohatud ühtegi sellist isendit, keda oleks tohtinud lasta.
Rebaseid tabati Ambla kandis 26. Luuk sõnas, et kährikute ja rebaste arv on suurenenud ja jahimehed on isegi pühendanud mitu nädalavahetust vaid reinuvaderite küttimisele.
Luuk märkis, et eks igale mehele meeldi, kui tal on kena rebasenahk, kuid müüa seda ei tasu, sest teenib vähe. «Mõni mees on tahtnud teha naisele ilusat kasukat, ka selleks oleme rebaseid püüdnud,» ütles ta. «Eelnevatel aastatel oleme lasknud umbes 30 rebast, üks naisterahvas sai ilusa kasuka.»
Esna jahtkonna esimees Aleksander Reinla sõnas, et jahtkond täitis kõik etteantud limiidid. Karusid nad ei lasknud, küll said kätte hundi.
Reinla märkis, et võsavillemeid on viimaste aastate jooksul üsna palju juurde tekkinud ja nad on lambakarjades omajagu pahandust teinud.
Reinla tunnistas, et ka haned teevad talunikele liiga. «Nii kui külvad, parv taga,» ütles ta. «Nad on julged, plaksuta tee ääres, aga nad ei tee väljagi.»
TEAVE
Kütitud loomade/lindude arv Järvamaal
2008 2007
Põder 240 297
Rebane 910 410
Kährik 808 811
Karu 5 2
Hunt 18 1
Ilves 14 8
Metssiga 1743 1500
Kitsed 1021 1111
Haned 362 315