Kihli krossirada toob motovõistlused Järvamaale

Algselt ligi 2kilomeetri pikkune Kihli krossirada on praeguseks kahanenud 400 meetri võrra. Et aga raja kõik põhielemendid on alles, leiavad tavapäevadel sinna tee nii kohalikud motomehed kui ka Eesti tipud. Pildil teeb oma treeningsõitu 2008. aasta parimaks nooreks sõitjaks valitud Gert Krestinov. Foto: Kristo Kivisoo

Kümmekond aastat senises asukohas tegutsenud ja viimastel aastatel rahvusvaheliste võistluste nõuete järgi uuendusi läbi teinud Kihli krossirajal on tänavu jälle üks Euroopa meistrivõistluste etappidest.

Teisipäeva õhtul olid Kihli krossirada haldaval Türi auto- ja motoklubi juhatuse esimehel Heino Aavasalul ja  klubilastel käed-jalad tööd täis, et rada tulevaseks võistluseks korda seada. Nimelt on juba tuleval laupäeval seal motokross «Kevadpealinn Türi 2009».

Kompleks areneb aastatega

Kümmekond meest korjas rajalt välja tulnud kive, Aavasalu parandas koos kaaslastega raja puidust ohutuspiiret.
Lisaks korrastustöödele käisid samas igapäevatreeningud, sõite tegid nii kohalikud krossimehed kui ka Eesti tippsõitjad.
Siiski leidis Aavasalu  mahti krossiraja loost ja tulevikukavadest rääkida. Aavasalu meenutas, et ligi kümmekond aastat tagasi oli väiksem rada Türi–Rapla maanteele lähemal ehk teisel pool raudteed, aga et omandiküsimused jäid lahendamata, pidid nad uue koha otsima. «Kirjutasin Järva Teatajasse artikli ja kaks päev hiljem saimegi sobiva pakkumise,» ütles ta. «Praegu laiub Kihli krossirada ligi 12 hektaril, põhimõtteliselt on kogu maa kasutuses.»

Euroopa Liidust kavandite kaudu tulnud rahaga ehitas auto- ja motoklubi paar aastat tagasi raja juurde esmalt sportlaste ja tehnika pesemisruumid.
Rahvusvahelistele võistlustele mõeldes tuli järgmisena ette võtta kohtunikemaja. Aavasalu selgitas, et suurvõistlustel on žüriile vaja eraldi ruumi ning kohtunikemaja teise korruse suure osa see enda alla võtabki. Lisaks on žüriiruumi kõrval väikene ruum elektroonilise ajavõtu tarbeks.

Kohtunikemaja alumisel korrusel on lao- ja pressiruum. Aavasalu lisas, et pressiruum on ehitatud samuti suurvõistluste nõudeid järgides. «Näiteks tuleb koos Itaalia võistlejatega kohale sealne ajakirjanik, kes saab siin kasutada telefoni- ja internetiühendust, vaadata arvutist tulemusi ja operatiivselt võistluste kulgu,» selgitas ta.
Lisaks hoonetele on ka krossirada kümne aasta jooksul muutunud. Aavasalu ütles, et varem oli rada ligi kaks kilomeetrit pikk, kuid osa lõikude väljajätu teel on nüüd üks ring 1,6 kilomeetrit. «Põhielemendid on kõik alles, väljajäänud tagumises osas eriti midagi polnudki,» ütles ta.

Aavasalu teada on ka mujal maailmas tava, et rajad tehakse lühemaks, nii pealtvaatajatele parema vaatepildi pakkumiseks kui ka raja hooldustöödele mõeldes.
Tööd pole tehtud asjata, sest kaks aastat tagasi kohalkäinud rahuvusvaheline komisjon andis kolmeks aastaks loa korraldada Kihlis Euroopa meistrivõistluste soolo- ja külgkorviga rataste maailmameistrivõistluste etappe.
Aavasalu lisas, et seoses sellega rada vahepealsel ajal muuta ei tohi, välja arvatud elementide korrastus. «Hüpete ja kurvide kohad ning kuju peab jääma samaks,» märkis ta.

Ees ootab kolm krossi

Võrreldes eelmise aastaga on Kihli krossirajal täiustunud niisutussüsteem. Aavasalu selgitas, et torustiku  paigaldasid nad kaks aastat tagasi, aga veel eelmisel aastalgi kastsid rada veeväljavõtukohtadest laiali veetud tuletõrjevoolikutega.
Nüüd on raja ääres pihustid, millega on lootust vähemalt kolmandikku rada lihtsamalt kasta. «Niisutust silmas pidades oleme rajale  vedanud ka liiva,» lausus Aavasalu. «Kui on vaid savikiht,  see vett sisse ei võta ja sooja ilmaga kuivab rada kiiresti ära, aga 10–15 cm liivakiht püsib kaua märg.»

Turvalisusele mõeldes on Kihlis osa rajalõikude äärde ehitatud kõrgemad vallid, et pealtvaatajad saaksid ohutus kauguses võistluste kulust selge pildi ja sportlased rajalt välja sõites publikusse ei kihutaks. «Pealtvaatajate sekka võib juhtuda igasuguseid inimesi, nende ohutusele mõeldes parandame ka  puidust piirdeid,» lisas Aavasalu.
Tänavu esimene võistlus oli Kihlis veebruari algul: talvine kestvuskross, lähikuudel on tulemas kolm võistlust, järgmisel laupäeval on Kevadpealinna-nimeline motokross.

Aavasalu lisas, et võistkondlikult antakse seal välja Türi raadiomasti rändauhind ja neljale masinaklassile on see Eesti karikavõistluste etapp, sest aprilli algul jäi kaks krossi ära. «Rajale lähevad soolopõhiklassid ehk MX1 ja MX2, 50ccc, külgvankrid ja quadracerid,» täpsustas ta. «Juuni esimesel nädalavahetusel on Euroopa meistrivõistluste etapp ja juuli lõpul Eesti meistrivõistluste etapp.»
Iga võistlus nõuab raha ja asjatundlikku korraldusmeeskonda. Aavasalu sõnas, et Eesti võistluste ühe päeva keskmine eelarve on 100 000 krooni ringis, aga Euroopa tasemel võistlusteks tuleks see summa kahekordistada. «Põhiraha tulebki piletimüügist, võistlejate osavõtumaksust ja toetajatelt,» selgitas ta. «Toetajate koha pealt on aasta muidugi teine, aga sponsoreid on.»

Aavasalu rõõmustas, et 2008. aasta andmete järgi 44 liikmest koosneval Türi auto-motoklubil on välja kujunenud 15-liikmeline aktiiv, kelle vahel ettevalmistustöid jagada. «Kes valmistab raja ette, kes tegeleb kastmisega, ka tänane (teisipäev – toim) kivikorjamine on ju tegelikult ühistööna,» selgitas ta.
Võistlustevälisel ajal püsib rada tühi harva, sest pidevalt on sportlased seal treeningsõite tegemas. Aavasalu lisas, et rada on lahti teisipäevast neljapäevani ning laupäeval ja pühapäeval. «Aprillis käis sõitmas ligi 200 sportlast üle Eesti, osal päevadel oli harjutajaid isegi 30 ringis,» sõnas ta.

TEAVE
Kihli krossiraja võistlused
16. mail kell 11.45 «Kevadpealinn Türi 2009» Türi raadiomasti motokross.
6. ja 7. juunil Euroopa MV etapp.
25. ja 26. juulil Eesti meistrivõistluste etapp.

KOMMENTAAR
Gert Krestinov
rahvusvahelise mootorrattaspordiföderatsiooni 2008 parim noorsõitja, MX2 klassis Belgias MMi etapivõit.
Olen Kihlis harjutamas, sest see on üks parimaid radu Eestis, kus sõita. Kodu lähedal Sakus on mul tankodroom ja sealsed liivamäed on juba üksluiseks muutunud. Ka on Portugalis tuleval võistlusel pinnas siinsega sarnane, nii et saab end ette valmistada.
Kihlis olen võistlemas käinud igal aastal vähemalt korra. Kindlasti on rada Eestis omasuguste seas üks paremaid, kuid seda tuleks muuta MMi-meestele natukene tehnilisemaks.
Pinnast tuleks veelgi segada liivaga, muidu tuleb sõites liiga palju kive välja, aga kõik hüpped ja muu on  head.
Järgmise laupäeva krossil mind küll stardis ei näe, samal ajal on mul MM-etapp. Küll  olen kohal suvel.

Mirko Falten
Järvamaa mitmekordne motokrossimeister, üks Türi AMK edukam sõitja
Kihli krossiraja eripära on raja pehmus ja suured hüpped, tavaliselt sellistel pehmetel radadel nii tehnilisi hüppeid ei ole.
Hiljuti rajale veetud liiv on muutnud seda veelgi raskemaks. Võistluste ajal sõidetakse sooned sisse ja rada läheb teistpidi lainesse.
Tegu on igati hea rajaga, millele teatud lõikude väljajätmine erilist muutust ei avaldanud. See rada on nii pikk küll, et ei saa arugi, kui paarisajameetrine jupp vahelt ära võetakse. Põhiosa ja elemendid on olemas.
16. mai krossil olen MX1 klassis stardis ja loodan hästi sõita. Eelmisel aastal olin sel ajal vigastatud, aga näiteks üle-eelmisel aastal sõitsin end  viiendaks. Sel nädalal olen ka Aravete motokrossil.