Juhtkiri: Muuseum pole vanavarahoidla

Foto: Andrus Eesmaa

Vaba turumajandusega riikides peavad kõik alustades tehastest ja poodidest kinode ja teatriteni välja pingutama selle nimel, et neil oleks kliente.

Kui on kliente, jagub raha nii elada kui areneda,  vastupidisel juhul pannakse uksed varem või hiljem kinni.
Juba aastaid pingutavad ka meie muuseumid tublisti selle nimel, et inimesed neid külastaksid.
Läinud laupäeval otsustas hulk muuseume üle Eesti kutsuda oma eksponaate ka öösel uudistama. Meil uudne ja huvitav mõte (Euroopas on nii tehtud aastaid) tõi muuseumidesse palju rohkem rahvast, kui seal päeviti muidu käib.

Järvamaalt lõid ettevõtmises kaasa Järvamaa muuseum Paides, Eesti piimandusmuuseum Imaveres, Tammsaare muuseum Albu mail, Järva-Jaani tuletõrjemuuseum, vanatehnika varjupaik, Orina mõis, Jürimardi talumuuseum ja Sargvere mõis. Hoolimata sellest, et uudistada sai nii mitut kohta, jätkus külalisi kõikjale.
Elu on näidanud, et edukas muuseum pole üksnes selline, kellel on huvitavad ja ainulaadsed eksponaadid, vaid niisugused kohad, kus külastaja saab ka midagi teha. Järvamaal on head näited piimandusmuuseum, kus võid teha, ringhäälingumuuseum, kus vanu linte kuulata ja isegi saadet teha, ning Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, mis kutsub roomikmasinaga sõitma ja igasse autosse pugema.
Lisaks täiskasvanutele peab  tegevust jätkuma ka lastele. Mudilasele pole vähe tähtis, et lahkudes on tal kaasas pisike meene.

Et muuseume on Eestis sadu, siis vaieldamatult on edukamad need, kes suudavad oma tegemistega meedias esiplaanile jõuda. Aga selleks, et meedias esile kerkida, pead konkurentidest erinema.
Selleski vallas väärivad mitu kiitust Järvamaa muuseumid, kes on sagedased külalised nii teleriekraanil kui ka leheveergudel.
Samas ei tohi muuseum muutuda tsirkuseks, kus käib üks tants ja trall ning eksponaadid jäävad teisejärguliseks.