Televisiooni võidukäik ennustas kinole kindlat surma. Nüüd, aastakümneid hiljem, võime kinnitada, et kuuldused kino surmast on osutunud ennatlikuks.
Juhtkiri: Lähme kinno
21. mai 2009, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastupidi – suurlinnadesse on ehitatud koguni hiiglaslikke kobarkinosid.
Kui Järvamaal on väikesed maakinod suures osas hingusele läinud, siis Paides on filmide näitamisse kultuurikeskuse suures saalis tublisti raha paigutatud. Paide kino heli ja pildi kvaliteet on vaieldamatult maailma tasemel, mis toob välja kõik nüüdisaegsete filmide efektid.
Kui ka toolid on mugavad ja piletihind taskukohane, võiks eeldada, et saal on kogu aeg vaatajaid täis.
Tegelikult see nii pole. Paide kinopubliku seas annavad tooni lapsed ja vanemaid inimesi napib isegi siis, kui näidatakse tõsisemaid linateoseid.
Eesti taasiseseisvudes soikus kinotegevus mitmel põhjusel, küllap sellest tingituna ongi vanemal põlvkonnal kadunud harjumus kinos käia. Selle asemel eelistavad eakamad inimesed kodus diivanil lesides vaadata niisuguseid filme, mida pakub televisioon, või külastada videolaenutust.
Järva Teataja kutsub Järvamaa inimesi üles taasavastama kino. Kui te pole juba aastaid kinos käinud, siis üksnes tänapäevane helisüsteem on teile juba elamus omaette.
Üle maailma täidab kinosaale kõige paremini Hollywoodi toodang, kuid kindlasti võiks vahetevahel ka teise maitsega inimestele midagi pakkuda. Paljud ootavad, et Paidesse jõuaksid ometi PÖFFi filmid.
Küllap tuleks kultuurikeskusel rahva kinno meelitamiseks senisest rohkem pingutada. Kui tavapärasest reklaamist jääb väheseks, võiks mõnel päeval näidata filme kas või tasuta.
Kui sel moel õnnestub inimesed jälle kinno käima harjutada, küllap siis jääb edaspidi saali ka vähem tühje istekohti.