Ametnikud valmistusid psühhopaadi rünnakuks

Tiit Reinberg
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitaja Mart Raukas näitab, kuidas ründajaks kehastunud arendusspetsialist Reeda Kaalu käest püstol ära võtta.
Koolitaja Mart Raukas näitab, kuidas ründajaks kehastunud arendusspetsialist Reeda Kaalu käest püstol ära võtta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui mõni Anders Breiviki sugune psühhopaat peaks Türi vallavalitsust ründama, siis ametnikud hullunuga läbirääkimisi pidama ei hakka, vaid üritavad teda rünnata või põgeneda.

Eile õppisid Türi vallavalitsuses ametnikud tegutsema tuli- või külmrelvaga kallaletungi olukorras. Koolituse käigus selgus, et suurem osa neist oleks käitunud psühhopaadi rünnaku korral täiesti valesti.

Koolitaja Mart Raukas palus ametnikel selgitada, mida nad teeksid, kui asutuse ruumesse tormab hullunud inimene, kes hakkab valimatult tulistama ja sihib ühel hetkel relvatoru nende poole.

Ametnikud arvasid, et kui nad šokist päris kangestunud pole, üritavad ründajaga vestelda ja täita kõik tema nõudmised.

Raukase selgitusel pole vestlusest psühhopaadi puhul mingit abi, sest kui ta on siseruumides juba mitu korda tulistanud, on ta kurt ja kuuleb üksnes oma vere kohinat kõrvus. «Sellise inimesega pole mõtet rääkida, ta ei kuule ega saa aru midagi,» kinnitas ta.

Raukase ütlust mööda on psühhopaadi ja pangaröövli vahe selles, et röövel tahab raha ja elada head elu, mitte surra, seetõttu annab temaga milleski kokku leppida.

Raukas rahustas ametnikke, et kui asutuses on tulirelvast valimatult tulistav psühhopaat, pole eluga pääsu võimalus siiski olematu. Tema hinnangul teevad nad vea ja lähevad relvaga ohvrile väga lähedale, nii et relva on võimalik käest ära kiskuda.

Sageli võivad päästa ka kiired jalad, sest tegelikult on tulirelvast inimesele pihta saada palju raskem, kui arvatakse. Ta tõi näite USA treenitud politseinikest, kes tabavad kriisiolukorras lähedalt tulistades kurjategijaid 17 protsendil juhtudest. «Kui selle peale küsida, kuidas politseinikud üldse ellu jäävad, siis põhjus peitub selles, et teine pool laseb veel rohkem mööda,» lisas ta.

Koolitusel said Türi ametnikud teada, et parim kaitse kuuli vastu on sülearvuti või monitor, sest nende ehitus sarnaneb kuulikindla klaasiga.

Ametnikele oli üllatav seegi, et tulirelvast ohtlikum võib olla noaga relvastatud psühhopaat, keda on kaitsetuks teha raskem.

Türi vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Krista Marrandi tunnistas, et kuulis koolituselt palju kasulikku, kuid loodab, et tavaelus seda kunagi tarvis ei lähe.

Marrandi selgitas, et on paaril korral töö tõttu kokku puutunud inimestega, kelle puhul süda on hakanud kiiremini lööma, sest polnud kindlust, kas teine pool ei hakka ühel hetkel kätega rääkima. «Seni olen suutnud sellised inimesed maha rahustada ja midagi pole juhtunud,» lisas ta.

Marrandi hinnangul võiksid niisuguse koolituse läbida koolide ja lasteaedade juhid, sest välismaal on palju rünnakuid leidnud aset just koolides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles