Vanasõna ütleb, et «Igaüks on oma õnne sepp» ja selles on omajagu tõtt. Kui oled loru ja laisk, pole ka helgemat tulevikku loota.
Juhtkiri: Lapsed väärivad tunnustust
Lisaks oma ponnistustele mängivad helges tulevikus suurt osa ka teised inimesed.
Ühed suuremad tulevikumäärajad on kindlasti poliitikud. Kui poliitikud võtavad vastu rumalaid otsuseid, võib see meid kõiki mõjutada veel aastakümneidki.
Väga palju sõltub meie heaolu paarikümne aasta pärast nendest noortest inimestest, kes veel koolipingis istuvad. Õigem oleks öelda, et neist vähestest, kes on kaaslastest aktiivsemad ja edasipüüdlikumad.
Tänases Järva Teatajas avaldame maakonna aineolümpiaadidel edukalt esinenute nimekirja. Neist noortest inimestest ei pea kasvama üksnes juhatajaid ja direktoreid, kuid kindlasti on nad suuresti need, kes määravad aastate pärast Järvamaa näo. Seda muidugi juhul, kui nad juba mõne aasta pärast siit laia ilma minema ei lenda.
Järva Teataja arvates peaksime juba praegu tegema kõik endast oleneva, et võimaldada neil lastel saada parim haridus ja selgitada, et just kodumaakond vajab nende mõtteid ja tegusid.
Sellest ei taheta küll rääkida, kuid ajude äravool Järvamaalt on olnud tõsine mure, sest rohkete võimalustega suurlinnad haaravad sageli endasse kõige helgemad pead.
Väikene Järvamaa pole selles mängus juba ette kaotajaks määratud, sest inimesele on tema päritolu tähtis ja meil tuleb seda lihtsalt ära kasutada.
Olümpiaadidest ei tohiks õpilastele kujuneda üks tülikas kohustus, vaid selles tuleks näha eelkõige suurepärast võimalust haridusteed jätkata ja edasi areneda. Nagu kinnitas ka Järva-Jaani gümnaasiumi õpilane Villem Nilbe, tasub võistlemas käia juba selle pärast, et saada teada, millisel tasemel oled eakaaslastega võrreldes. Võid mõelda, et oled omas klassis tegija ega pingutagi rohkem, aga kui näed, et keegi on veelgi tublim, innustab see rohkem õppima.
Edukalt olümpiaadidel esinenutele peaksid automaatselt avanema nii eliitgümnaasiumide kui ka ülikoolide uksed. Ehk võiks olla riigilt ka väike toetus neile helgematele peadele, kelle majandusseis ei võimalda muidu suurde linna õppima minna.