/nginx/o/2009/06/02/188347t1hcd40.jpg)
Eile algas Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab 31. augustini.
Enim supluskohti asub Järvamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suplushooaja alguseks korrastatud ametlike supluskohtade hulk on tänavu vähenenud. Suplejaid ja rannamõnude nautlejaid oodatakse vaid 52 ametlikus supluskohas, möödunud aastal oli neid 68.
Tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist Aune Annus selgitas, et ametlikuks supluskohaks loetakse neid randu, mis on hooldatud ja korrastatud, varustatud piisava hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. «Kogu suplushooaja vältel tehakse sellistes randades nõuetekohast suplusvee seiret, mille tulemused avaldatakse ka tervisekaitseinspektsiooni kodulehel,» lausus ta.
Ametlike supluskohtade ohutuse ja heakorra eest vastutab supluskoha valdaja ehk kohalik omavalitsus, kelle territooriumil supluskoht asub. Seega võib suplusvee kvaliteedi ja muu supluskohaga seotud teabe saamiseks alati pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
Kõige rohkem ametlikke supluskohti avatakse tänavu Järvamaal. Neid on kaheksa: Paide, Tarbja, Türi ja Järva-Jaani tehisjärv, Karinu kaksikjärv, Matsimäe järv, Rava paisjärv ja Väinjärv.