Eile kogunesid üle Eesti plakatitega inimesed Tallinna Toompeale, et avaldada meelt uue töölepinguseaduse vastu.
Juhtkiri: Meeleavaldus pole tsirkus
Ametiühingutöötajad nõudsid, et valitsus täidaks 2008 a. 23. aprilli kolmepoolset kokkulepet töölepinguseaduse eelnõu kohta ja alustaks viivitamatult kolmepoolseid läbirääkimisi töölepinguseaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatuste rakendamise üle, lükates nende jõustumise edasi kokkuleppe saavutamiseni.
Kuigi uus töölepinguseadus kohtleb võrdselt kõiki töötajaid Tallinnast Läti piirini, tundus see Järvamaa töötajaid pehmelt öeldes külmaks jätvat. Ametiühingu bussi istus Paides ainult üks mees ja temagi tunnistas, et on pensionär ja töölepinguseadus teda otseselt ei mõjuta.
Järva Teatajale tundubki, et suur osa eilsetest meeleavaldajatest ei saanud aru, miks nad tegelikult Toompeale läksid.
Majanduslangus on inimesi raskesse olukorda pannud, kuid enne plakatiga tänaval kõndimist tasuks endale selgeks teha, kuivõrd on raskustes süüd endal, kohaliku omavalitsuse juhtidel, riigijuhtidel, ärimeestel ja pankuritel ning üleilmsel majanduslangusel.
Loomulikult on võimul olnud erakonnad teinud vigu ja võiksid praegugi jagelemiste ajal riigimehelikkust üles näidata, kuid Järva Teataja on veendunud – olgu valitsus milline tahes ja rääkigu opositsioon endale kui tahes kuldse kuu selga – praegune majandusolukord ei saagi suurt parem olla.
Selge ja rahuliku peaga mõeldes saab igaüks aru, et praegu ei suuda töötukassa maksta töötutele nii suuri hüvitisi, kui mitu kuud tagasi kokku lepiti.
See oleks võimalik üksnes siis, kui töötuskindlustus makse tõuseks 0,6 protsendilt 5 protsendile.
Kui arvestada, et osal töötajatel on palka juba 10–30 protsenti kärbitud ja maksutõusust pole nagunii möödapääsu, oleks see järjekordne valus hoop neile, kel veel tööd on.
Järva Teatajale pole meele järgi meeleavaldused, kus ausate tööinimeste asemel askeldavad kaamerate ees opositsioonipoliitikud, kes ajavad inimestele kärbseid pähe jutuga, et kõiges halvas on süüdi võimuerakonnad, ja kui nemad pukki saaksid, tõuseksid palgad juba järgmisel päeval palgad ja töökohti oleks taas jalaga segada.