Vetelpäästekoerad treenisid Türil uppuja päästmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Silvi Lukjanov
Copy

Reede õhtul kogunesid Lõuna-Eesti vetelpäästegrupi liikmed koos koertega väljasõidutreeningule Türi valda Kihli. Harjutati  uppuja päästmist vahendiga ja ilma.

„Appi, upun!“ kõlas vees olevalt treenerilt ohtra vees kätega pladistamiste saatel. Kaldal olnud neli suurt kasvu vetelpäästekoera kikitasid kõrvu, muutusid ärevaks ja üks neist, must newfoundlandi tõugu koer, tormas vette.

Koera abil kaldale toodud vetelpäästekoerte treener Valvi Väli ütles, et üks õppimise käigus olevatest reeglitest ongi koera kuulekus reageerida vaid peremehele. „Inimene hindab reaalset olukorda ja lubab koeral päästma asuda, kuid Ozzyl (vette tormanud koer- toim.) on sedavõrd suur instinkt ja ta on veel noor,“ täpsustas ta.

Ozzy pererahvas on Türi vallas elavad Aivar ja Karin Kägo. „Teemegi trenni selleks, et perre võetud lemmikloom ka midagi peale söömise ja magamise oskaks,“ sõnas Karin.

Teise järvamaalase koerana oli treeningul Türi valla Poaka küla elaniku Elin Kalda hoolealune landseeri tõugu koer Memo. Nemadki treenivad oskust uppujat päästa koera loomupärase instinkti tõttu. „Elame küll jõe ääres, kuid siiski loodame, et õpitut ei lähe vaja,“ lisas Kalda.

Treeningul osalenud koertest olid kogenumad Tartumaa mehe Aare Ööpiku kaks leonbergeri tõugu koera. „Mulle meeldib nendega tegeleda ja sellega kaasneb tulemus, mida isegi naudin. Usun, et suudame vajadusel päästa uppujat,“ lausus ta.

Treeningu käigus pladistas „uppuja“ vees kord lähemal, kord kaugemal ja koer tormas teda päästma kas koos omanikuga või üksi päästerõngast nööri pidi järel vedades, kuid alati omaniku lubamisel ja käsul.

Treeningute ajal olid koertel seljas päästevestid, mis treener Väli hinnagul aitavad koeral püsida ligi tunniajase treeningu vältel õppimisvalmid. „Ka koer väsib ja tal on tugev alalhoiuinstinkt ning väsinuna ta lihtsalt ei lähe uppujat päästma,“ selgitas ta. „Sellepärast oleme meiegi vees olemist hõlpsamaks tegevates kalipsodes.“

Treener Väli lisas, et veest inimese päästmise instinkiga koeratõuge treenitakse nende vaistu tulemuslikult kasutama. „Õpetust saamata tormab koer küll vette uppuja juurde, kuid teda kaldale tuua ei pruugi koer osata ja võib nii kasu asemel hoopis kahju teha,“ täpsustas ta.

Tagasi üles