Pärast põhikooli lõppu tuleb noortel esimest korda elus langetada tähtis otsus. Üks võimalus on jätkata õpinguid keskkoolis, et minna sealt edasi ülikooli, või omandama elukutset. Teine võimalus on teha kutsekoolis kiiremini endale amet selgeks.
Juhtkiri: Gümnaasium pole sanatoorium
11. juuni 2009, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa gümnasiste suundub kõrgkoolidesse, milleks tulebki need kolm aastat kõvasti pingutada, et olla selleks valmis.
Tänasest Järva Teatajast on lugeda, et mitte kõik gümnasistid pole õppimisest huvitatud ja nii mõnelgi ilutsevad tunnistusel kahed.
Paide gümnaasiumis jääb tänavu gümnaasiumiosas suvetööle 22 õpilast, Paide ühisgümnaasium viskas X ja XII klassist välja kuus õpilast.
Järva Teataja peab gümnasistide karmimat kohtlemist igati õiglaseks, sest kui lasta neil kolm aastat niisama koolipingis vedeleda, võib kõrgkoolis kukkumine väga valus olla.
Gümnaasiumis õppimine pole loomulikult meelakkumine, kuid mitte ka nii raske, et üks noor inimene vähemalt hindele «kolm» toime ei tuleks.
Nagu ütleb Türi gümnaasiumi direktor Veiko Valang tänases lehes, et kui tunnis olla vait ja kuulata, peaks lisatööd tegematagi olema võimalik saada positiivne hinne.
Gümnaasiumist ei kukuta enamasti välja mitte seetõttu, et pea ei võta, vaid laiskuse tõttu, nagu kinnitab mitu koolijuhti tänases loos.
Kui õpilased mõistavad, et keskkoolis ähvardab neid kehva õppeedukuse tõttu väljalangemine, innustab see kindlasti rohkem õppima ja oma kohustustesse tõsisemalt suhtuma.
Järva Teataja pole seda meelt, et kõik peavad gümnaasiumi pääsema, pigem julgustab noori rohkem kutsehariduse kasuks otsustama. Tööturul on kõige nõrgemas seisus just need noored, kel on gümnaasium selja taga, kuid kõrgkoolidiplomit pole ette näidata. Kui noor suudab põhikooli lõpus leida sobiva elukutse ja kutsekoolis korralikult õpib, on tal oma ala tugeva spetsialistina lootust tööd leida palju suurem.
Muidugi ei peaks gümnaasiumis õppima vaid kõige helgemad pead. On tänuväärne, et koolid annavad ka põhikooli kolmedega lõpetanule võimaluse õppida keskkoolis. Nende kogemust mööda on mõnigi neist õpilastest nii motiveeritud, et läbib gümnaasiumiõpingud edukamaltki kui need, kes olid sisse astudes nelja-viielised. Kõik algab ikkagi õpilasest endast!