Kuue kuuga oli üle poolesaja tööõnnetuse, üks lõppes surmaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merili Nikkolo
Copy
Artikli foto
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Tööinspektsiooni andmetel toimus tänavu esimesel poolaastal 2029 tööõnnetust, millest 1635 lõppesid kerge ning 385 raske kehavigastusega, õnnetuse tagajärjel suri 9 töötajat.
Järva maakonnas on tänavu esimesel poolaastal juhtunud 56 tööõnnetust. Neist 36 lõppes kerge ja 19 raske kehavigastusega. 1 õnnetus lõppes surmaga.

Kõige sagedamini ehk neljandikul juhtudest põhjustas õnnetuse kukkumine, libastumine või komistamine. Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul tundub liikumine ohutu tegevusena ja seetõttu ei pöörata piisavalt tähelepanu liikumisteedele. «Tuleb jälgida, et ei oleks liikumist takistavaid esemeid või ei ole põrand näiteks pesemisjärgselt libe. Selliste õnnetuste arvu vähendamiseks on oluline, et iga töötaja mõtleks, kas tema poolt liikumisteele jäetud voolik, juhe või mingi muu ese ei põhjusta kellegi libisemist või komistamist,» lisas Reisberg.

20% tööõnnetuste põhjuseks oli kontrolli kaotamine masinate, transpordiseadmete või käsitööriistade üle.
Tegevusalade lõikes registreeris Tööinspektsioon esimesel poolaastal enim tööõnnetusi töötleva tööstuse harudest metalli- ning puidutööstuses, vastavalt 264 ja 185 õnnetust. Avaliku halduse tegevusalas, kus alates 2011. aastast on kõige rohkem tööõnnetusi registreeritud, toimus esimesel poolaastal 205 tööõnnetust ehk 45 võrra vähem, kui möödunud aasta samal perioodil.

Märksõnad

Tagasi üles