/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
Terviseameti Järvamaa esinduse keskkonnatervise vaneminspektor Geidi Rõõm andis teada, et Rava paisjärvest eelmisel kolmapäeval võetud suplusvee proovist leiti hulganisti sinivetikaliike Anabaena- 7365,7 mg/ m³. «Ehk siis massiline esinemine. Oluliseks võib juba pidada õitsengut, kui proovis on sinivetikamass 500 mg/m³,» selgitas ta. «Nende arvuka esinemise või õitsemisega ei kaasne alati mürkide olemasolu, mürkide olemasolu ei tähenda alati mürgistusi, kaebused hetkeseisuga puuduvad.»
Rõõm lisas, et pole kindlalt teada, millal vetikad mürgiseks muutuvad. Vette satuvad mürgid vetikate lagunedes. «Kui vetika mürke on rohkesti, võib suplemisel tekkida nõgesetõbi ja palavik,» selgitas ta. «Aja jooksul toksiinid vees lagunevad, kuid kogunevad kaladesse ja karpidesse, kes neid neelavad. Kuidas on lood Raval kalapüügiga, ei tea...»
Rõõm ütles, et nagu üleöö plahvatuslik paljunemine, nii ka õitsemise lõpp võib toimuda ühe päeva jooksul. Lagunev mass koondub kaldapiirkonda, muutes vee haisvaks ja piimjaks ja tarvitab ära hapniku. Järgneb vetikate massiline suremine, siis bakterite massiline areng ja neist toituva zooplanktoni hulga tõus.
Rõõm ütles, et reeglina ei esine sinivetikaid happelises vees, nagu rabajärved, aga on erandeid.
Supluskohta ja valla kodulehele pandi üles esialgu hoiatus, et suplemine pole soovitatav (omal vastutusel). Rõõm ütles, et suplemist päris ära ei keela, sest kaebusi pole tulnud ja ilmastikuolud on ka muutunud.
Siiski soovitas ta jälgida vee kvaliteeti ja muutusi ning arvestada järgnevaga: suplusvee neelamine on kahjulik, suplemine võib olla eriti ohtlik lastele ning allergikutele, pärast suplemist tuleb end puhta veega üle loputada ning riided vahetada, vetikaterohkest veest püütud kala tuleb hoolikalt puhtas vees pesta ning mitte tarvitada toiduks kala maksa ja rupskeid.