Ravimite koostoimed ohustavad tervist

Birgit Itse
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Hambaarstitoolis süsti tuimestavat mõju oodates või end vaktsineerides ei tule enamasti selle peale, et meditsiinitöötajat igapäevaselt tarvitatavatest ravimitest teavitada.

Aga võiks. Isegi peaks, kui ravimitele on varem olnud allergilisi reaktsioone või on mõned kõrvaltoimed olnud tugevad. Kõik ravimid omavahel kokku lihtsalt ei sobi. SA TÜ kliinikumi ühend­apteegi kliiniline proviisor Jana Lass rahustab siiski, et vaktsiine, kontrastaineid või tuimestavaid süste manustatakse enamasti ühekordselt, seega pole koostoimete tekke risk pidevalt kasutatavate ravimitega väga suur.

Ravimite koostoimete esinemissagedust on maailmas palju uuritud ja ka Eestis 2010. aastal läbi viidud uuringu järgi moodustavad ravimite koostoimed ligi 15 protsenti kõikidest ravimite kõrvaltoimete juhtudest.

Eriti ettevaatlikud peaksid olema iga päev ravimeid tarvitavad eakad, kel on ravimite kõrvaltoimete ja koostoimete esinemise sagedus oluliselt suurem. «Eakad lihtsalt tarbivad rohkem ravimeid,» põhjendas Lass.

Riskigruppi kuulub ka Kareda vallas elav 80aastane Maimu*. Suurema osa ajast elab ta üksi, aeg-ajalt toob lapselaps toidu­kraami ja ravimeid. Maimul endal on kõndimine vaevaline ja ka nägemine pole enam suurem asi. Ravimitele kulub tal iga kahe kuu tagant ligi 70 eurot. Siis laseb ta kahe kuu portsu koju tuua. Arsti välja kirjutatud südame-, vererõhu-, liigese- ja veresoonterohtudele lisanduvad käsimüügiravimid, sest retseptiravimid tekitavad seedeprobleeme ja unehäireid.

Ka paidelane Mariann* on ravimite ebasoovitavat koosmõju kogenud. «Süda oli paha ja vererõhk tõusis kõrgeks,» kirjeldas ta kahe retseptiravimi koosmõju.

Lass julgustas patsiente arstidelt ja proviisoritelt nõu küsima, sest neil on võimalus kasutada elektroonilisi andmebaase, kus ravimite koostoimed kirjas. Kuigi arstid üritavad koostoimeid vältida, võib Lassi ütlust mööda ette tulla olukordi, kus kaht koostoimet omavat ravimit on vajalik kombineerida. «Kindlasti ei tasuks patsiendil peljata arstilt või apteekrilt koostoimete kohta küsida, eriti kui eri arstid on talle määranud mitu ravimit,» kinnitas Lass.

Ta soovitas vaadata ka ravimi pakendis olevat teabelehte, kus on kirjas ravimite omavahelised koostoimed. «Kui võtta samal ajal kaht ravimit, millel on sarnane kõrvaltoime, avalduvad ravimi mittesoovitud toimed suurema tõenäosusega ja tugevamalt,» hoiatas ta.

Näiteks ei sobi omavahel kokku põletikuvastase toimega valuvaigistid (ibuprofeen, ketoprofeen, diklofenak) ja verd vedeldav ravim varfariin. «Neid samal ajal kasutades suureneb verejooksu risk, mis on mõlema ravimi kõrvaltoime,» teadis Lass rääkida.

Mõnikord aga takistab üks ravim teise toimet. Sellisel viisil toimib näiteks aktiivsüsi, mis seob teatud ravimid seedetraktis ja seega need ei imendu. «Soovitav raviefekt jääb saavutamata,» märkis Lass.

Mõnikord on koostoime aga hoopis kasulik. Heaks näiteks on Lassi ütlust mööda kõrgvererõhktõve ravi, kus tihti kasutatakse mitut erinevat rohtu, et vererõhk soovitaval tasemel hoida.

Kõige sagedamini tekib koostoimeid valuvaigistite ja südame-veresoonkonna ravimite puhul. «Neid kasutab kõige rohkem inimesi,» põhjendas Lass.

Ta nentis, et ravimitel võib olla koostoimeid ka toidu, joogi või hoopis keskkonnaga, näiteks ultraviolettkiirgusega. «Ravimeid, mille puhul inimene peab teatud toiduainete tarbimisele suuremat tähelepanu pöörama, on siiski vähe,» märkis ta.

Küll aga on teada, et tetratsükliinid (rühm antibiootikume) moodustavad piimatoodetes olevate sooladega lahustumatuid komplekse, mistõttu ravim ei saa imenduda ning selle toime väheneb. Kui pakendis olev infoleht ei anna just teisi soovitusi, tuleks ravimid sisse võtta veega.

Ettevaatlik tuleb olla ka apteegirohtude tarvitamisel loodustoodete ja ravimtaimedega. «Näiteks naistepunal on koostoimed mitmete depressiooni- ja ka epilepsiaravimitega,» teavitas Lass ja rõhutas, et ka  enne taimset päritolu toodete kasutamist tuleb apteekriga koos kindlaks teha, et puuduvad olulised koostoimed arsti määratud ravimitega.

Mida teha ebasoovitava koosmõju korral?

Ravimite koostoimed võivad halvemal juhul olla fataalsed, kuid suurem osa neist on siiski kerged. Koostoime kahtlusel tuleks eelistatult lõpetada apteegist retseptita soetatud ravimi kasutamine ning võtta seejärel ühendust arstiga. Kergemate sümptomite puhul nagu suukuivus või meeleoluhäired, on soovitatav pöörduda perearsti poole. Raske ja eluohtliku reaktsiooni korral nagu seedetrakti verejooks, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Ole ettevaatlik!

Verevedeldajat varfariini tarvitavatel inimestel tuleb hoida K-vitamiini sisaldavate toiduainete kogused kontrolli all. K-vitamiini leidub rohelistes taimedes (brokkoli, lehtsalat), rohelises tees ja maksas ning see vähendab varfariini mõju, mis omakorda võib tekitada trombiohu.

Kolesteroolitaseme ja vererõhu langetamiseks ning Chroni tõve leevendamiseks mõeldud ravimid, samuti mõned vähiravimid ei sobi kokku greipides, laimides, pomelotes ja pomerantsides sisalduva ainega furanokumariin.

Kuna greibimahl võib suurendada teatud ravimite imendumist, on oht saada ohtlikku üledoosi. Samas on võimalik ka vastupidine: greibi-, aga ka näiteks apelsini- ja õunamahl vähendavad oluliselt mõne ravimi imendumist ja seega ka toimet.

Kõrvaltoimete sagedus

Ravimite kõrvaltoimed on üheks peamiseks haigestumise ja surma põhjuseks meditsiinis.

Kõige enam pöörduvad kõrvaltoimega haiglasse patsiendid, kes kasutavad südamehaiguste, kesknärvisüsteemi ja skeleti-lihassüsteemi ravimeid.

Kõrvaltoimed on surma põhjustajatena neljandal kohal. Pärast neid tulevad kopsuhaigused, diabeet, AIDS, kopsupõletik ning õnnetusjuhtumid.

10–20 protsenti haiglas olevaist patsientidest kogeb ravimite kõrvaltoimeid

0,2–2,9 protsenti surmajuhtumitest haiglates on põhjustatud ravimite koostoimetest

0,3–5 protsenti hospitaliseerimistest on tingitud ravimite kõrvaltoimetest

Koostoime avaldumine

Latsidipiin+metoprolool = aditiivne hüpotensiivne toime.

Propafenoon+metoprolool = ortostaatilised verevarustuse häired.

Latsidipiin+propafenoon = EKG QT-intervalli pikenemine.

Estsitalopraam+ramipriil+simvastatiin+sotalool = pearinglus.

Klopidogreel+simvastatiin+ramipriil +omeprasool+metoprolool+ibuprofeen = aditiivne kõhukinnisus.

Atenolool+anti­hüper­tensiivsed ravimid = hüpotensiivse toime tugevnemine.

Ropinirool+levodopa/karbidopa+ama­tadiin+tramadool+isosorbiidmononitraat+omeprasool =pearinglus, kukkumine.

Spironolaktoon+antihüpertensiivsed ravimid = hüpotensiivse toime tugevnemine.

Hüdroklorotiasiid+omeprasool = günekomastia.

Amiodaroonvesinikkloriid+antiarüt­mikumid = EKG QT-intervalli pikenemine.

Varfariin+atsetüülsalitsüülhape/magneesiumoksiid = verejooksud

Allikad: 2010. aastal valminud prospektiivne vaatlusuuring «Ravimite kõrval- või koostoimed erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjusena» (autorid: Diana Raudsepp, Jana Lass, Marika Saar, Liis Kuld, Alar Irs)

 www.arst.ee

 * Nimed on muudetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles