Tarbja jõuab kätte arvatust kiiremini

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tiit Reinberg

Kohalikku tehisjärve ülerahvastatuks pidavatel paidelastel tasub vaid veerand tundi pedaale sõtkuda, et  Tarbja tehisjärve ääres rahulikumas õhkkonnas puhata.

Paide–Tarbja jalgrattaretke osalised on kuuene Karl, neljane Tommy, seitsmene Martin, kaheksane Samuel ja seitsmene Hans-Artur koos isadega.


Vanemad poisid asuvad teele oma ratta seljas, kõige väiksem, Tommy, istub isa ratta lastetoolis.


Kahel poisil on kodus riiulis rattasõiduvõistluste karikas, aga et ka karikata poisid kibelevad jalgade tugevust näitama, tuleb enne sõitu neile reeglid kehtestada.


Kuigi kõik sooviksid rivis esimesed olla, langeb see au ühele isale ja poisid võtavad tema järel ritta. «Mitte kellestki mööda ei sõida, oled oma kohal!» loevad isad enne sadulasse istumist poistele sõnu peale.


Kõige hoolsam peabki olema Paides liigeldes, sest tänavad on auklikud ja liiklus tihe. Kui jõuame Sillaotsa viiva kergliikusteeni, pole tarvis turvalisuse pärast nii palju muretseda.


Tee on hea ja mõne minutiga oleme Sillotsa surnuaia juures, kus peame edasi liikuma sõiduteel.


Sillaotsa ja Tarbja vaheline tee on samuti heas seisus ja liiklus küllalt hõre, kohtame üksnes mõnda autot.


Kuigi liikusime poistelegi rahulikus tempos, oleme veerand tunniga Tarbja tehisjärve juures.


Oleneb, kust kohast Paides startida, osutub teekond nelja kuni viie kilomeetri pikkuseks, suur osa ajast kulub linnast välja saamisele.


Meie sõidu päeval oli järvevesi supluseks veel jahe, seetõttu veedame aega õngitsedes. Lihtõngega püüdmiseks pole luba tarvis, nii polegi muud, kui enne Paide kaubamajast kaheksa krooniga õngekomplekt osta.


Järve ääres tuleb silmad lahti hoida, et leida mõni oksajupp, mis sobib ridvaks. Kui seda ei leia, küllap pole suur patt võsast mõni pisike lepp ohverdada.


Õnged kätte saanud poiste elevus on suur, kuid et mitte suurt kalasaaki ära hirmutada, nad suurt ei räägigi. Kõigi pilgud on naelutatud õngekorgile.


Poisid, kes muidu kokku saades hetkekski paigal ei püsi, tarduvad kümmekonnaks minutiks, kuni hakkavad isadelt pärima, kas õngedega on midagi lahti, et kala ei tule.


Kuigi uudis, et arvatavasti ei saa me ühtegi kala, võtab poistel üllatusest suu lahti, ei loobu keegi neist oma ridvast.

Märksõnad

Tagasi üles