Moosiks sai keedetud sadu kilosid marju

Paidelane Milvi Alev on kümneid aastaid suviti moosi keetnud. Tänavugi on esimesed keedised juba ammu valmis ning kook maitseb selle nädala alguses tehtud maasika toormoosiga imehästi. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Paide Kreisilinnapäeva konkursil «Südasuve moos» kolmanda koha saanud paidelase Milvi Alevi meelest kõlbavad moosiks keeta kõik marjad.

Milvi Alevi moosikeetmisnõuandeid võib uskuda, sest suviti on ta pliidi ääres keediseid vaaritanud vähemalt 45 aastat. Vajalikud teadmised sai ta emalt, kes oskas rabarberitest keeta moosi, mis maitses nagu mesi. Milvi ütles, et ta on proovinud sama head ja mõnusat keedist teha, kuid päris selline pole moos veel välja kukkunud. Igatahes hakkas Milvi agaramalt moose keetma siis, kui ta mehele läks. Esialgu ei osanud, kuid ema käis ja õpetas asja selgeks.

Keldris seisis 200 liitrit mustikamoosi

Kümnete aastate jooksul on Milvi jõudnud purki pista väga palju marju. «Kunagi tegin suvel umbes 200 liitrit mustikaid pudelitesse, kõik sõime talve jooksul ära,» lausus ta.
Metsad olid tema sõnul siis puupüsti marju täis. «Mees sõitis mootorrattaga metsa maasikale, tuli õhtul tagasi ja lüpsik oli kuhjaga täis,» ütles ta. «Murakaid oli palju ja nii hea moosi sai neist, nagu mesi venis.»

Moosi keedab Milvi ka sel suvel, kuid märksa vähem kui aastaid tagasi, sest pere ei söö seda enam nii palju, pigem eelistatakse külmutuskapis hoitud marju televiisori ees suhu pista.

Milvi ütles, et moosikeetmisel on mõned lihtsad näpunäited, mida järgida. Esiteks peavad marjad olema puhtad ja ilusad. Kunagi vaatas Milvi sedagi, et need oleksid korjatud kuiva ja päiksepaistelise ilmaga, kuid on juhtunud, et taevataat oma luuke kinni ei pea ning sel nädalal oli Milvi sunnitud veidi märjad maasikad peenralt ära noppima, sest muidu oleks need lihtsalt raisku läinud.

Pott on Milvi teada eduka moosikeetmise juures üks tähtsamaid asju. «Peab olema väga paksu põhjaga,» märkis ta. «Valgest emailist potis läheb moos otsemat teed põhja.»
Kui on kavas teha moos kahest erinevast aiasaadusest, siis Milvi soovitas need esmalt erinevates pottides pehmeks keeta ja alles seejärel kokku segada ning suhkrut lisada. «Vaht tuleb pealt ära võtta ja mina panen kohe otse keevalt purkidesse ja kaanetan ära,» lausus ta.

Ühe kilogrammi marjade kohta tuleb panna pool kilogrammi suhkrut. Milvi on proovinud ka poes müüdavat moosisuhkrut, kuid erilist eelist ta sellel tavalise suhkru ees ei näe. «Ükski moos ei ole veel riknenud tavalise suhkruga,» lisas ta.

Keeta kõlbavad tema silmis kõik marjad. «Vahel olen võtnud kohe kõik marjad, mis aias kasvavad ja kokku pannud ning nii hea moos tuleb.» Korra on Milvi moosi sisse pannud ka piparmünti.

Must sõstar toob tervise

Maasikamoosipurgid on kodus juba talveootel. Veel on Milvil kavas teha vaarika- ja tikrimoosi. Igal aastal on Milvi käinud vähemalt korra pohlal ja jõhvikal. «Kompotte tegin vanasti ka väga palju, aga nüüd keegi ei söö enam nii palju,» lisas ta.

Milvi lausus, et moosi kasutab ta talvel kookide küpsetamiseks. Näiteksteeb ta sellega Napoleoni kooki ja purukooki. «Taigna peale panen moosi, sellele puru peale ja väga hea kook jääb,» ütles ta. «Napoleoni kook on kõige parem jõhvika- või pohlamoosiga. Need annavad kohe pool maitsele juurde.» Samuti kulub Milvil moosi pannkookide söömisel.

Külmetuse peletamiseks võiks aga Milvi ütlust mööda olla kapis mustsõstramoosi. «Teen seda igal aastal, ka koos vaarikatega,» lausus ta. «Mina panen mustsõstramoosi tee sisse, nii on see kõige maitsvam ja kui külmetunud oled, siis mõjub kohe.»

Milvi lausus, et kui lapsed olid veel väiksed, sõid nad moosi lausa kahe suupoolega. «Naljaasi oli terve sai ära süüa,» ütles ta. «Nüüd ei vaata moosi poolegi.» Küll aga on Milvi tähele pannud, et noored emad on hakanud taas rohkem moose keetma ja ütlevad, et oma lastele antakse just enda tehtud keediseid.

Oma lapsed on Milvi õpetanud moosi keetma, lapselapsed pole veel selle kunsti vastu huvi tundnud.

KONKURSI «SÜDASUVE MOOS» RETSEPTE

Rabarberi-apelsini moos
2 kilogrammi puhastatud ja tükeldatud rabarbereid
6 suurt apelsini
2 kilogrammi suhkrut

Valmistamine:
Rabarberid pesta, koorida, tükeldada.
Apelsinid hoolikalt pesta ja koorida, sisult eemaldada kiled nii, et alles jääb ainult viljaliha.
Koortelt eemaldada valge kiht. Koorte kollane osa hakkida peeneks. Lihtsam viis on peenestada koored köögikombainis.
Panna rabarberid, apelsini «sisu» ja purustatud koored potti ja keeta ühtlaseks massiks. Seejärel lisada suhkur. Keeta südametunnistuse järgi ja enda maitsemeele kohaselt.
Koostisainete koguseid oma suva järgi muutes võib saada erinevaid maitseid nii nagu kellelegi meeldib.

Autor: Sirje Pajuri

Maasika-jõhvika toormoos
800 grammi jõhvikaid
1,5 kilogrammi maasikaid
1,5 kilogrammi suhkrut.
Marjad aetud läbi hakklihamasina.
Autor: Marje Müller
(II koht)

Kotku talu maasikamoos
Aedmaasikad korjatud Kotku talu maasikapeenralt. Maasikad said rahulikult küpseda kui pererahvas laulu- ja tantsupeol osales.

1 kilogramm aedmaasikaid
800 grammi suhkrut.

Pestud ja puhastatud marjad panna paksu põhjaga keedunõusse kihiti suhkruga. Pealmine kiht on suhkur. Kuumutada aeglaselt keemiseni ja keeta nõrgemas kuumuses puupliidil. Segada puulusikaga. Moos on valmis siis, kui marjad on ühtlase värvusega, asuvad siirupis ühtlaselt ja vahtu enam ei eraldu.
Keetmise lõpetamisel tuleb vaht koguda lusikapõhjaga nõu serva ja hoolikalt ära korjata. Moos tuleb tõsta väikestesse kuumadesse purkidesse. Purgid sulgeda kohe.
Autor: Jaane Tammiste

Maasika-kuslapuu moos
3 kilogrammi maasikaid
2 kilogrammi suhkrut
300 grammi söödava kuslapuu marju.
Autor: Külliki Aasa (I koht)