Ka talumetsandus vajab arendamist

Toomas Lemming Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Toomas

Lemming

Ambla metsaühistu juhatuse esimees

Järvamaa talumetsaomanikud otsustasid maaseaduse 90. aastapäeva puhul kinkida Eesti  presidendile, peaministrile, põllu- ja keskkonnaministrile ning Eesti Rahva Muuseumile Eesti talule pühendatud postmargi.
Markide kätteandmise kohtumistel  9. oktoobril peaminister Andrus Ansipiga ja 12. oktoobril põllumajandusminister Helir-Valdor Seedriga oli peateema Eesti talu roll ühiskonnas ning talude jätkusuutlikkuse tõstmine talumetsanduse probleemide lahendamise kaudu.

Tulumaksuvabastus
tooks riigile rohkem tulu

Suurim probleem on füüsilisest isikust metsaomanike ebaõiglane maksustamine ja just sellest tingitud talumetsade vähene hooldamine.
Tänini on väidetud, et kui füüsilisest isikust metsaomanike raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu jätta tulumaksuga maksustamata, jääb riigikassasse väga palju raha laekumata.

Peaministrile tutvustatud tänavu tehtud uuringust selgub vastupidist. Füüsilisest isikust metsaomaniku raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu tulumaksust vabastamisel suureneb füüsilisest isikust metsaomanike raieintensiivsus ning 2012. aastal raiutaks nende metsades ilmselt juba 2,8 mln tm puitu.
Raiemahu suurenedes suureneksid ka riigieelarvesse laekuvad tööjõumaksud ja kütuseaktsiis.

Kui arvestada majandussurutisest tekkinud muutuste, aga ka muude andmete täpsustamise tulemusi, võib uurimuse alusel väita, et füüsilisest isikust metsaomanike raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu tulumaksuvabastus tooks riigieelarvesse täiendavalt 2010. aastal 25 mln, 2011. aastal 43 mln ja 2012. aastal 84 mln krooni.

Kui siia lisada muud olulised tulud – metsatööstus saab juurde olulise koguse kodumaist puitu, talumetsad saavad hooldatud ja kasvatavad edaspidi oluliselt rohkem väärtuslikumat puitu, talunikud saavad tööd ja täiendavat sissetulekut (suureneb terve talupere majanduslik olukord ja väheneb riigi toe vajadus) –, võime julgelt öelda, et saadav tulu ületab mitu korda uurimuses toodud riigieelarvesse laekuva summa.

Peaministri meelest väärib füüsilisest isikust metsaomanike raieõiguse ja metsamaterjali müügitulu tulumaksust vabastamise teema ka edaspidi arutamist.
Kui jutt läks talumetsaomanike teadmiste tõstmisele, oli  peaminister väga imestunud, kui kuulis, et tänini pole taasiseseisvunud Eestis suudetud ligi 20 aasta jooksul välja anda suuretiraažilist metsanduslike algteadmiste raamatut – talumetsaomaniku metsakasvatuse aabitsat.

Et üle 90%  talumetsaomanikest ei oma metsanduslikke erialateadmisi, pidas peaminister iseenesestmõistetavaks, et selline raamat oleks pidanud välja antama koos talumetsanduse tekkega. On suur vahe, kas mets kasvab ise või teda kasvatatakse teadlikult. (Näiteks võib tuua porgandipeenra: rohimata ja harvendamata porgandipeenar on nagu hooldamata mets ning vastav on ka tulu.)

Ka metsaomanikud
vajavad metsaelu aabitsat

Kuid ilmselt puudub riiklikel ametkondadel huvitatus talumetsaomanikke harida ja neile  metsanduslikke teadmisi anda.
Nagu saatuse iroonia,  esitles riik esmaspäeval suure meediakära saatel lastele mõeldud raamatut «Metsaelu aabits». Millal jõuab kätte aeg, kus riik esitleb selliselt talumetsaomanikele mõeldud metsakasvatuse aabitsat?
Lisaks eelnimetatud probleemidele oli kohtumisel põllumajandusminister Helir-Valdor Seedriga kõne all metsandustoetustega seonduv.

Just sellest vaatevinklist, millised valdkonnad vajaksid rohkem toetust, kes vajaks tegelikult toetust ning kuidas oleks võimalik talumetsandust arendada ja talumetsaomanikke toetada nii, et riik ei peaks tegema selleks täiendavaid olulisi rahakulutusi.
Talumetsanduse üks suurem probleem on vähene noore metsa hooldus – tootlike tulevikupuistute kujundamine. Et riigimetsi ja erametsi on ligilähedaselt ühepalju, saab nendes tehtavat ka küllalt suure tõenäosusega võrrelda ja hinnata.

Kui riigimetsades moodustab aastane metsauuenduse pind keskmiselt 85–95% sama aasta lageraiepindalast (lageraie pind umbes 6000 ha), siis erametsades uuendatakse ainult 20–35%.
Kui riigimetsades tehakse igal aastal valgustusraiet keskmiselt 1,7–2,4 korda suuremal pinnal, kui on sama aasta lageraie pindala, siis erametsades, kus keskmine aastane lageraie pindala on 15 000 ha, tehakse valgustusraiet ainult 15–45 %-l aastase lageraie pindalast.

Kui lisada taasiseseisvunud Eesti algusaastate röövraietega lagedaks raiutud alad ning ka 30 000 ha kolhooside aja lõpul rajatud siiani hooldamata metsakultuure, siis on ilmselgelt näha, et erametsades jääb igal aastal kümnetes tuhandetes hektarites tegemata noore metsa hooldamine.

See protsess süveneb veelgi, sest alates 2007. aastast ei toetata noore metsa hooldusel tehtud metsaomaniku omatööd. Kõigil talunikel tuleb see töö teenuse korras tellida! Väga paljud on sel põhjusel loobunud ka ELi toetust taotlemast.
Kuid siin on just see koht, kus oma töö abikõlblikuks muutmisega saaks metsandustoetusega korda noored talumetsad, maarahvas tööd ja terve pere täiendavat sissetulekut. Siin peaks riik tulema nii nõu kui jõuga (toetusrahaga) talumetsaomanikele appi.

Ja kui omatöö abikõlblikuks muutmise tõttu võib nappida toetusraha, tuleks eelistada neid taotlejaid, kes tegelikult toetust vajavad. See tähendab eestluse ja eesti kultuuri järjepidevuse kandjaid, talumetsaomanikke, aga mitte põliseid talumaid kokku ostnud firmasid.