/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
Tänavu tõrjuti Eestis karuputke võõrliike kokku 862 hektarilt, mis läks maksma ligi neli ja pool miljonit krooni.
Järvamaal tõrjuti karuputke 37,64 hektarilt, kokku 40 kolooniat. Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu lausus, et kõige probleemsem piirkond maakonnas on Türi valla lõuna osa.
Pindalalt hõlmasid karuputke tõrjekolooniad kõige suurema ala Pärnu- ja Viljandimaal (üle 200 hektari).
Putke tõrjuti tänavu nii käsitsi kui mehhaaniliselt mürgitades ja kaevamise teel.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk lausus, et võrreldes eelmise aastaga tõrjuti karuputke umbes 20 hektarit vähem, mis tuleneb nii kolooniate kahanemisest ja hävimisest kui ka probleemidest tõrje teostajatega.
«Seoses eelarvekärbetega vähenes sel aastal oluliselt ka töödeks kasutatav summa, mistõttu karuputke tõrjuti varasema kahe korra asemel vaid üks kord,» ütles ta.
Praegu on karuputke kolooniad Eestis umbes 1300 hektarit, millest ligikaudu 75 protsenti jääb eramaadele ja veerand riigimaadele.
Kolooniatest saab Keskkonnaametit teavitada kohalike regioonide kaudu www.keskkonnaamet.ee, võimalikult täpselt tuleks viidata koloonia kasvukohale (maakond, küla, teed või metsaservad) ja jätta kontaktandmed võimalikeks täpsustusteks.