Kuuske jõuluks tuppa tuua on kahtlemata kena ja paganlik komme. On väga loogiline, et meie ja teised soomeugrilased oleme aastasadu nii talitanud.
Kuusk ravib nii hinge- kui ihuhaavu
12. detsember 2009, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suve sümbol oli meile kask, jõulude sümbol kuusk. Kuuse tähendus on siinjuures veelgi sügavam, kuusk oli ilmselt meie kaugete esivanemate esimene ulualune, oli neile maja eest. Kuusk oli meile maja, hiljem tõime kuuse oma majja.
Harilik kuusk on ja jääb (vähemalt meile) õigeks ja algupäraseks jõulupuuks. Mujal maades on jõulupuudena tuntud erinevad kuused, nulud ja männid, ebatsuugad ja araukaariad. Uus-Meremaa looduslikud jõulupuud on raudürdid, Mehhikos kaktused. (VT)
TEAVE
• Kuuski on maailmas umbes 40 liiki.
• Kuusk on Eesti kõrgeim puu: Tartumaal Järvseljal on mõõdetud 44 meetri kõrgune kuusepuu. Jämeduselt jääb kuusk siiski männile alla, vaid üksikute kuuskede tüve ümbermõõt ületab kolme meetrit.
Eesti jämedaim kuusk on Tsuura kuusk Valgamaal 4,32meetrise tüveümbermõõduga.
Rahvasuus tuntakse kuuskede kuningana üht kuusehiiglast Pärnumaal Surju vallas. Puu on 33 meetrit kõrge, 4,3meetrise tüveümbermõõduga ja kuue ladvaga.
• Kuusk on inimsõbralik puu. Ta pakub kaitset vihma ja tuulte eest. Tema tugevad oksad algavad tihti maapinna lähedalt, need sirutuvad meieni ja kutsuvad: tule, roni üles ning vaata maailma veidi kõrgemalt ja laiemalt.