Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal tegutseb Türil poolsada puudeinimest rahvusvahelises kunstilaagris maalides ning vildist ja savist esemeid valmistades.
Türile kunstilaagrisse on huvilisi sõitnud Kehrast ja Keilast, Tallinnast ja Tartust, Viljandist ja Võisikult, 12 inimest ka Lätist, neli Rootsist ja kolm Soomest.
Laagrilised jagunevad kolme rühma: ühed maalivad, teised valmistavad esemeid vildist ja kolmandad teevad savitööd.
Kunst on mõnus
Iga laagriline proovib kõiki kolme tööliiki, lisaks punuvad nad köisvaipa ja meisterdavad laagri lõppedes sõbrale kingituse.
Viljandlane Ivar Merila oli niisuguses laagris teist korda. Kunstiga tegelda talle enda ütlust mööda meeldib. «Käime kaks korda nädalas kunstistuudios, kus meid juhendab Malle Saareleid,» lausus ta. «Kunsti teha on hästi mõnus, näiteks spordilaagrisse mind niimoodi ei tõmba.»
Pille Pajumäe Kehrast on kunstilaagris juba
kuues kord. «Põnev on savitööd teha ja maalida, aga leiab ka uusi sõpru,» ütles ta naerusui.
Kehra päevakeskuse kunstiringi juhendaja Mare Villemsoo lisas, et Pille pildid on üleval näitusel Soomeski.
Villemsoo märkis, et puudeinimeste juhendamisest kogeb palju häid emotsioone. «Nad on nii heatahtlikud ja lõbusad,» põhjendas ta. «Ei virise, kui söök jääb hiljaks või kui magamisase on kõva – nad naudivad kõike, pööramata pisiasjadele tähelepanu.»
Villemsoo meelest on kunstilaagri puhul tähtis ka, et koos olles leiavad inimesed sõpru, kohtavad omasuguseid. «Eile (esmaspäeval – toim) oli meil tutvumisõhtu, kõik, kes tahtsid, said tantsida,» sõnas ta.
Eesti puuetega inimeste kunstiühingu juhataja kunstiõpetaja Anneli Säre selgitas, et laagrisse on tulnud valdavalt inimesed, kes kunsti armastavad. «Suurem osa neist saab kunstiga ka igapäevaelus tegelda,» märkis ta.
Laagrilisi tuleb juurde
Säre sõnas, et kunst on väga teraapiline. «Täna voolisime savist auguga mune, pärast võis kätte võttes tunda, kui erinevad need on, kui erinevad on inimesed ja nende käed – mõni muna avaus on suurem, mõni suisa
kuum, mõni sile, teine veidi krobelisem,» selgitas ta.
Teisipäeval valmistasid laagrilised savitablettidest taldrikuid.
Säre lisas, et laagrilised suhtlevad lätlastega vene keeles, rootslastega saab juttu ajada norra ja inglise keeles nende juhendaja kaudu. «Räägin juhendajale ära, juhendaja jutustab minu öeldu siis omas keeles edasi,» märkis ta. Säre ütlust mööda peab Eesti puuetega inimeste kunstiühing sedapuhku oma kuuendat laagrit. «Viiendat aastat on laager rahvusvaheline,» lausus ta. «Ja osalejaid on järjest juurde tulnud.»
Juba praegu on teada, et järgmisel aastal tuleb laagrisse inimesi ka Islandilt. Kuhu kunstihuvilised tuleval aastal kogunevad, pole veel päris kindel.
Seekordne laager läks Säre andmetel maksma 40 000 krooni ringis, rahastasid Hansapank ning Põhjamaade infobüroo.