Hea hariduse saab ka maakoolist. Kes õppida tahab, jõuab välja täpselt sinna, kuhu ta on eesmärgid seadnud, arvab Daina Pärt.
Mõisakool meenutab ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korrastatud mõisaansambel kooli ja õpikeskkonnana annab lisaväärtusi õppekava rikastada, loob võimaluse omandada konkurentsivõimelist haridust ning kujundada oma kooliomapärasust ja tegevussuundi.
Mõisakooli ajalugu pakub huvi
Roosna–Alliku mõisahoone on üks Eesti kauneimaid, mida peetakse üheks XVIII sajandi ajaloo pärliks.
Esimese korruse avarast vestibüülist viib teisele korrusele pidulik kahemarsiline trepp, kus tihti kuuleb laste rõõmsaid hõikeid.
Kuigi suurem osa õppetööst kulgeb hoonele juurde ehitatud õppekorpuses, on kogu mõis sellegipoolest otsast otsani õpilaste päralt.
Ajaloolastele ja turistidele pakuvad huvi roosa saal ja sinine salong, mille kunstmarmorist seinu katavad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud, laes põimuvad roosvanikud ja akende vahel helklevad peeglid.
Just selline näeb välja praegu Roosna–Alliku mõisakool, kus on ümberkaudsetele noortele haridust antud juba 80 aastat. 1924. aasta ööl vastu 20. detsembrit kolis kool Kaarukast Roosna – Alliku mõisasse, mille osa ruume oli koolile vabastatud.
Samal aastal koondati Oetilt, Kaarukast ja Valastist lapsed Roosna– Alliku 6klassilise algkooli juurde, jättes Oetile ja Valastisse algkooli esimesed klassid.
1938. aasta 25. juunil oli suur tulekahju, milles hävis mõisahoone katus ja osaliselt ka lagi. Uus katus valmis sama aasta detsembris. Samal ajal tehti muidki ehitustöid, mille käigus kohandati maja rohkem koolimajaks.
Elektrivalgustuse sai hoone 1953/54. õppeaastal.
Mõisahoonele valmis juurdeehitis 1969/70. õppeaastaks, ulatuslikumad restaureerimis– ja remonditööd said alguse 1990. aastal, mis on kestnud siiani.
Meie praegune koolipere on püüdnud ajanõude vajaduste ja nõudmistega sammu pidada. Edasiminekut on märgata õppekeskkonna parandamises ja ainekavade täitmiseks õppevahendite muretsemises.
Oleme püüdnud selle poole, et 124 õppuril ja 15 õpetajal ning 10 koolitöötajal oleks mugav, turvaline ning nüüdisaegne õppe– ja töökeskkond.
Viimase kahe aasta jooksul on meie mõisakooli siseruumid saanud uue ilme. Tavapärase õppeklassi kõrval on oma koha leidnud mõisatuba, kus võib leida ajaloolist teavet mõisa ajaloo ja omanike kohta.
Samuti koolituba, mille sisustus meenutab möödunud kooliaegu ning kus saame õpetaja Merike Sõmermaa tööraamatu «Roosna-Alliku lugu» põhjal õppida piirkonna mõisa– ja hariduslugu.
Tööraamatu ostavad kõik teise klassi õpilased ning õpivad paikkonna hariduslugu teises ja kolmandas klassis haridustunnis temaatiliselt kujundatud koolitoas.
Koolitööd iseloomustavad peale õppetöö ka huvitavad tunnivälised üritused, osalemine maakondlikel võistlustel, olümpiaadidel ja ühislaagrites.
Peab seadma eesmärke, et kuhugi jõuda
Oma kooli tunde tugevdamiseks vajame ikka uusi ühisettevõtmisi: võtsime kasutusele oma kooli logoga õpilaspäeviku, kus kirjas on kõik oluline meie kooli kohta. Nüüd ka siis kodukandi ajaloo tööraamat teisele klassile.
Õppematerjali omandamise mitmekesistamiseks ja pargi kasutuse suurendamiseks on valminud kavand «Looduskaunis park ümber Roosna – Alliku mõisa».
Oleme arvamusel, et hea hariduse saab ka maakoolist. Kes õppida tahab, jõuab välja täpselt sinna, kuhu ta on eesmärgid seadnud.
Meie õpilased on jätkanud peaaegu kõik oma haridusteed ümberkaudsetes gümnaasiumides või asunud kutseoskusi omandama.
Kõikidele meie kordaminekutele on kaasa aidanud õpetajad, töötajad, hoolekogu, lastevanemad ja vallavalitsus. Nad kõik teevad oma tööd hingega ja mõtlevad aktiivselt kaasa, kuidas võimaluste piires midagi paremini teha.