Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paidest pärit noor arst Kristi Rüütel üllitas äsja raamatu aidsist ja jätkab tööd aidsiga Tervise Arengu Instituudis.
Teil sai äsja koos Maarike Harroga valmis raamat. Mis raamat see on?
Raamat on HI–viiruse ning aidsi olemusest ja ennetusest. Meie põhieesmärk oli kirjutada käsiraamat õpetajatele ja kõigile, kes tegelevad selle temaatikaga. Aga ka teistele huvilistele.
Püüdsime kirjutada võimalikult lihtsa raamatu. Kes tahab midagi keerulisemat, siis ingliskeelset lugemismaterjali on küllaga.
Miks otsustasite sellise raamatu kirjutada?
Tegelesin arstiteaduskonna üliõpilasena kolm aastat immunoloogia õppetooli juures uurimistööga.
Nagu üliõpilased ikka – tegin laboris katseid, uurisin kirjandust. Sealt tekkiski mul immunoloogia (immuniteedinähtusi uuriv teadusharu – toim) vastu suurem huvi.
Terviseedendus meeldis mulle samuti. Esialgu ma veel ei plaaninud sellele alale jääda, sest kui minnakse arstiteaduskonda, siis ikka arstiks saama.
Poolteist aastat tagasi kutsus Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Maarike Harro mind raamatut kirjutama. Hakkasime kohe usinalt tööle. Meil oli palju kaasautoreid, kes retsenseerisid, andsid nõu. Poolteise aasta pärast raamat ilmuski.
Missugune on Eestis olukord aidsiga?
Tõsine. Meil on üle nelja tuhande nakatunu. Just noortel on suur risk nakkus saada.
Kole, et nii paljud inimesed on haiged, sest haigus on sada protsenti välditav.
Kuidas aidsi mitte jääda?
Kõige lihtsam on ABC–meetod. A nagu abstain – hoidu seksist kas täielikult või rohkem kui ühe partneriga.
B nagu be faithful – ole ustav oma partnerile. Kui kaks inimest on vastastikku kindlad, et nad kõrvalehüppeid ei tee, siis võibki olla kindel.
C nagu condom. Kui lähed voodisse inimesega, keda sada protsenti usaldada ei saa, kasuta kondoomi.
Mujal maailmas juba soovitatakse, et ka abieluinimesed peaksid kasutama kondoomi, sest üks partnereist võib olla truu, aga kui teine teeb kõrvalehüppe, nakatub ka tubli, korralik ja hoolikas.
Kust raamatut osta saab?
Esialgu jagasime raamatut tasuta. Soovijaid oli päris palju. Andsime välja ka venekeelse variandi. Ja eestikeelsest tuleb kordustrükk, ilmselt jõuab müügile.
Missugune on teie igapäevatöö Tervise Arengu Instituudis HIVi ja aidsi eksperdina?
Täna näiteks suhtlesin mittetulundusühingutega (MTÜ), kes tegelevad Eestis aidsiennetuse või patsientidega. Töötame välja teenuste kirjeldusi, mida kasutada MTÜde rahastamise alusena.
Kui näiteks mõni MTÜ hakkab moodustama HIV–positiivsete inimeste tugirühma, siis mida see endast kujutab, missuguseid teenuseid pakutakse, missugune peab olema tulemus, milleks raha on vaja. Võib ju anda raha mingile rühmale ja nad saaksid sellega mõnusalt aega veeta, aga meie tahame, et tulemus on hea, et HIV–positiivsete elu paraneks, nad saaksid abi ja nõu.
Sügisest plaanime käiku panna kavandi, mille eesmärk on vähendada HIVi ja aidsiga seotud stigmat, seda varjatud haiguse välist märki, vähendada diskrimineerimist. Et Eestis pole stigma–kampaaniat kunagi tehtud, on meil kavas kutsuda nõuandja Ameerikast. Uurisin töid, mis on selles vallas mujal maailmas tehtud.
Mida kujutate end tegemas kümne aasta pärast?
Terviseedenduses tahaks kindlasti ka siis tegev olla. Rahvatervis on lai valdkond, seal on palju võimalusi.
Praegu on üks mu suuri eesmärke töötada selle nimel, et HIVi ennetus Eestis oleks tõenduspõhine.
Miks see tähtis on?
Me ei taha teha midagi suvalist – vaadata, kas toimib või mitte. Meil pole selleks ei aega, raha ega võimalust. Meil pole nii palju inimesi, et huupi katsetada, vaadata, mis juhtub.
Kusagil ei ole, ka kõige jõukamates riikides mitte.
Miks õppisite arstiks ?
Kohe pärast keskkooli läksin Paide kiirabisse dispetšeriks. Mulle meeldis seal. See oli nagu haigla süda – kiirabi– ja vastuvõtuosakond üheskoos.
Siis ma tegelikult ei mõelnud veel arstikutsele.
Tasapisi tuli mõte, et läheks ka. Algul ei julgenud. Mõtlesin, et ei saa arstiteaduskonnas hakkama. Õppida tuli muidugi oluliselt rohkem, kui arvasin.
Olen töötanud veel kaks suve Järvamaa haigla vastuvõtuosakonnas hooldajana. Tartus olin aasta psühhiaatriakliiniku kinnises osakonnas õde. Olen töötanud autismiühingus tugiisikuna ja olnud üle kümne aasta pühapäevakooli õpetaja.
Välismaale tööleminek ei ahvatle?
Ei. Seal teenib ehk rohkem, ent elamisele kulub samuti rohkem. Võib–olla on arst sealses ühiskonnas lugupeetum kui siin. Aga vaat selle koha pealt olen optimist: usun, et arstide olukord muutub Eestiski.
Tähtis on hoopis huvitav töö. Kui tunned, et ei teeni välja mitte oma igakuist palgatšekki, vaid naudid tööd. Ärkad hommikul üles rõõmsa mõttega oma tööülesannetest.