Algab küünlapõletuse aeg

Hingedepäevast alates otsivad inimesed pikkadel ja pimedatel talveõhtutel küünlasärast valgust ja soojust. Foto: Andrus Eesmaa

Meelsamini põletavad inimesed küünlaid hingedepäevast alates. Osalt tingib seda lähenev jõuluaeg, teisalt kellakeeramisest pimedamaks ja pikemaks venivad õhtud.

Küünalde valiku üle praegusajal kurta ei tohi. Ka kaupmehed on hooaja kenasti ära tabanud ja letid juba poolest oktoobrist küünaldega täitnud.

Põlemisaeg sõltub tingimustest

Tiimari kaupluse müüja Eve Särev ütles, et nemad avasid oma küünlahooaja küünlanädalaga, kus lõid suurematele ostjatele hinnad alla. «Mida rohkem ostad, seda odavamalt saad,» märkis ta.

Küünlaid on mitmesuguseid. Antiikküünlad, lehterküünlad ja dekoratiivlambi küünlad on pikad ja vajavad püsimiseks hoidjat.

Laua– ja laternaküünlad on laiapõhjalised, kuid neile tuleb leida kuumakindel alus. Lühtri–, tee–, kalmu– ja õueküünlad ning aialaternad on ümbritsetud plastmass– või metallkestaga.

Särevi tähelepanekut mööda ostavad inimesed viimasel ajal küünlaid palju. «Kuigi enamik valib neid hinna ja välimuse järgi, on asjaolusid, mida on kasulik teada,» märkis ta.

Kõige rohkem peaks huvituma küünalde põlemisajast. Särev selgitas, et põlemisaeg antakse alati tundides ja sõltub küünalt ümbritsevatest tingimustest. «Näiteks kuumas küünlad sulavad ja põlemisaeg lüheneb,» täpsustas ta.

Samuti lüheneb põlemisaeg külmas, sest parafiin hangub ja küünlaleek ei suuda seda äärtest sulatada. «Sel juhul põleb küünal vaid keskelt, moodustades kraatri, kuhu taht peagi ära upub,» selgitas ta.

Ka tugev tuul võib küünla kustutada või soodustada põlemist vaid ühelt küljelt.
Selliseid ebasobivaid tingimusi soovitas Särev alati arvestada, muidu ei pruugi küünal pakendil kirjas olevat aega täis põleda.

Küünlad on ohu allikas, kui nendega ei käida õigesti ümber. Küünlaid võib põletada vaid tule– või kuumuskindlal alusel, läheduses ei tohi olla kardinaid või muid süttivaid materjale.

Kohta tuleb targalt valida

Eriti ettevaatlik tuleb olla küünla mansettide ja kaunistustega, mis on tavaliselt süttivast materjalist. Küünal tuleb alati enne nendeni jõudmist ära kustutada.

Särev märkis, et palju kasutust leidvad teeküünlad tuleks paigutada üksteisest vähemalt viie sentimeetri kaugusele. «Muidu küünlad kuumendavad üksteist ja kuumus võib tõusta ohtlikult kõrgeks,» põhjendas ta.

Õueküünlaid ei tohi põletada sisetingimustes, rõdul, verandal või katuse all. Sama kehtib kalmu–, õli– ja aiaküünalde kohta. Need on ainult välikasutuseks.

Kasutada tuleb tulekindlat alust või nõud ja paigutada see kindlalt lumele või liivale. Muidu võib tuul puhuda põledes kergemaks minevad küünla põõsastesse või muude kergesti süttivate materjalide lähedusse. Põlevad õueküünlad peaksid olema lähimast objektist ühe kuni kolme meetri kaugusel.

TEAVE
Mis võib küünalde põletamisel juhtuda:
Laterna välispind kuumeneb ja seda katsudes võib kätt põletada.
Kuumus tõuseb laternas nii kõrgele, et seal tekib tulekahju. Vedel küünlamass süttib, temperatuur tõuseb, leegid kõrgenevad ja tulekahju võib levida.
Latern või küünlaalus ei erita soojust, vaid kuumeneb nii, et lauaplaat sulab, söestub või süttib.
Latern või küünal on asetatud kergesti süttivatele esemetele liiga lähedale.
Küünlad on üksteisele liiga lähedal, kuumendades üksteist ja tekitades kõrge temperatuuri, millest võib alguse saada tulekahju.
Põlevat küünalt ühest kohast teise tõstes võib kuuma parafiiniga saada põletada või puhkeb tulekahju kui küünal riivab mõnd kergesti süttivat materjali.
Küünla põhjale on jäetud kasutatud tuletikk, mis süttib ja tekitab tulekahju.
Küünla mansett või muu kaunistus süttib põlema kui küünalt ei kustutata õigel ajal.
Õueküünal on liiga lähedal põõsastele, aiale või muudele süttivatele esemetele, kust võib kahjutuli alguse saada.

Küünlakasutaja pidagu meeles:
Küünalt võib põletada vaid kuumuskindlal alusel.
Põlev küünal peab jääma küllalt kaugele kergesti süttivatest materjalidest.
Põlevat küünalt ei tohi kunagi jätta järelevalveta.
Küünalt võib kustutada ainult summutades.