Kooli ajalugu säilib kaante vahel

Jäneda kõrgema põllunduskooli 61 aastat tagasi lõpetanud Karl Kaarli on vanim vilistlane, kellele laupäeval Georgi Särekanno kooli trükilõhnalise ajalooraamatu ulatas. Foto: Andrus Eesmaa

Jäneda mõisa saali olid laupäeval oodatud kõik, kes olid aidanud välja anda ajalooraamatu «Jäneda põllutöökeskkool 1918 – 2000» esimest köidet.

Eelmisel aastal tegid Jäneda põllutöökeskkooli (PKK) 85. aastapäeva ajalookonverentsil viibinud vilistlased ja endised õpetajad ettepaneku panna kokku Eesti esimese põllutöökeskkooli põhjalik ajalooraamat.

Jänedal asus põllumeeste elitaarkool

Selleks puhuks moodustatud ajalootoimkond koosseisus Georgi Särekanno, Ants Käärma, Herta Rahnel, Rutt Tõnurist, Einar Hiiob ja Uudo Kalamann otsustas koostada ja välja anda põllutöökooli ajaloo kahes jaos.

Jäneda muuseumi juhist Georgi Särekannost sai ajalooraamatu peatoimetaja ja koostaja. «Kõige raskem selle töö juures oli ajanappus, sest aeg viis kooli eakaid vilistlasi toonelateele,» kurtis ta.

Särekanno lisas, et eesmärk ongi kokku panna raamat, mida isa võiks pojale edasi anda. Selles on 550 leheküljel õpetajate ja õpilaste mälestusi ning fotosid aastatest 1918 – 2000.

Jäneda kooli on nimetatud ka presidentide kooliks, sest selle üks asutajaid ja kauaaegseid toetajaid oli Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, kooli on lõpetanud ka praegune president Arnold Rüütel.

Särekanno ütlust mööda tuli vähe mälestusi viimaste aastakümnete põlvkondadelt, nendele on ruumi nüüd teises köites. Samuti on seal võimalus siluda esimeses osas ilmnevaid vigu. Iga ajajärgu kohta on Särekanno lisanud väikese ülevaate sündmustest, mis olid sellal põllumehele olulised. «Nii mõistab lugeja aega ja olukorda paremini,» põhjendas ta.

Esimese köite lõpust leiab lugeja ka  Jäneda kooli juhatajate, töötaja ja lendude kaupa vilistlaste nimekirja.

Jäneda põllutöökeskkool on aegade jooksul andnud hariduse ja kutse 2308 agronoomile, 51 piiritusemeistrile ning 298 aia– ja maastikukujundajale.

Kooli vaim peab säilima

Nagu märkis laupäeval vilistlaskogu esimees Ants Käärma, poleks seda raamatut olnud Georgi Särekannota. «See on tema looming nii vaimses kui füüsilises tähenduses,» täheldas ta.

Jäneda õppe– ja nõuandekeskuse juht Hannes Aamisepp nimetas äsja Tartu Ülikooli trükikojast toodud mahukat teost monumentaalseks. «Hämmastav, millega kooli õpilased on suutnud hakkama saada,» lausus ta. «See on tõeliselt suur töö.»

XXXIII lennu lõpetas 1957. aastal ka Aravete kolhoosi kauaaegne esimees Alar Ainumäe. Särekannolt ajalooraamatut vastu võttes andis ta vastu Napoleoni konjakipudeli. «Sinus on Napoleoni järjekindlust ja visadust, kui tuju läheb pahaks, räägi Napoleoniga,» soovitas ta.

Kohaletulnute seas, kes on oma mälestusi raamatusse kirjutanud, oli ka XXIII lennu 1943. aastal lõpetanud Karl Kaarli. «Loodan, et Jäneda vaim ei kao, nagu ei kao ka põllumajandus, kuigi juba paljud arvavad, et piim, leib ja liha tulevad poest,» ütles ta.
Raamatu esitlus langes kokku veel ühe tähtpäevaga. Nimelt täitus laupäeval 30 aastat sellest, mil Jäneda sai uue koolimaja, mille arhitekt on Valve Pormeister.

TEAVE
1918 – 1928 Põhja–Eesti põllutöökeskkool
1929 – 1938 Jäneda põllutöökeskkool
1938 – 1940 Jäneda põllunduskeskkool
1940 – 1941 Jäneda põllundustehnikum
1942 – 1944 Jäneda kõrgem põllunduskool
1944 – 1949 Jäneda põllundustehnikum
1949 – 1964 Jäneda põllumajandustehnikum
1964 – 1991 Jäneda sovhoostehnikum
1992 – 2000 Jäneda õppe– ja nõuandekeskus
Allikas: Jäneda põllutöökeskkool I