Järvamaa tippu katavad rusud

Järvamaa kõrgeimas tipus lösutavad Nõukogude armeelt pärandiks jäänud raketiangaaride varemed. Foto: Kaarel Aluoja

Klikake interneti otsinguaknasse märksõna «Järvamaa kõrgeim tipp». Portaal «Elu Eestis» annab teada, et maakonda jääb kaks suuremat looduskaitseala: 1980. aastal loodud allikaterohke Endla looduskaitseala ning rabade–, küngaste– ja järvederikas Kõrvemaa maastikukaitseala, mille kõrgeim tipp on 107meetrine Valgehobusemägi.

Teave tekitab segadust

Teabe õigsuses tekib kahtlus, juba selle pärast, et maavanemaks on nimetatud Theo Aasat (lahkus ametipostilt 2003. aasta veebruari algul) või et Järvamaa koolivõrk haarab ka seitset algkooli (tegelikult on neid 2004/2005. õppeaastaks jäänud kaks). 

Järvamaa infoportaali selgitus on täpsem: 107meetrine Valgehobusemägi on Järvamaa ja Põhja–Eesti kõrgeim looduslik tipp, sealne vaatetorn ulatub 130 meetrit üle merepinna.

Sama väidab Sea Haw Extreme Clubi kodulehekülg, infoturism.ee ja teised teabepakkujad.

Kui kolada Järvamaa infoportaalis edasi, leiab Ambla valla huvivääruste seast Tõrevere mäe.

Kirjelduse järgi on see Reinevere küla põhjapiiril Reinevere – Tapa maanteest 0,4 km lääne pool asuv 136 meetri kõrgune Järvamaa kõrgeim punkt. Mäelt avaneb ilus vaade Karkuse külale.

Karkuse küla koos vana mõisasüdamega jääb Lääne–Virumaale Saksi valda. Vahetult enne Järvamaa – Lääne–Virumaa piiri vasakut kätt maanteelt alla Tõrevere mägi kätte paistabki.

Karkuse külas maakonna piiril elab samas 1967. aastal sündinud Liivi Niilus perega. «See on Tõnise talu, mis varemalt paberites ka Tõrevere Tõnise taluna kirjas seisis,» selgitas ta.

Niilus lisas, et halduslikult on see üks segane kant, muutusi on palju olnud. «Kui sündisin, märgiti sünnitunnistusse sünnikohaks Ambla külanõukogu,» lausus ta. «Kui passi sain, siis Kadrina külanõukogu, praegu kuulume hoopis Saksi valda.»

Seda, et ta otse Järvamaa kõrgeima punkti külje all elab, polnud Niilus kuulnudki. Samuti ei osanud ta mäe nime öelda. «Ega mäest palju juttu tehtud,» lausus ta. «Polnud sinna asjagi, sest mäele viival teeotsal seisis valveputka sõduritega ees ja keegi ei saanud mööda.»

Niilus märkis veel, et kuigi neil olid loomad, ei tohtinud ka pudulojuseid mäenõlvale sööma lasta.

Millal sõdurid mäe maha jätsid, Niilus täpselt ei mäletanud. «1985ndal lõpetasin Tapa keskkooli ja läksin Tartusse, pärast seda oligi sõjaväebaas tühjaks jäänud,» lausus ta. «Praegu on seal vaid rusud ja tühjad angaarid, nii pole nüüdki mäele eriti asja.»
Naabertalus Matsul elav Igor Saks teab asja täpsemalt, temagi piirid jooksevad tolle kõrge mäe ja Järvamaaga kokku.

«Kui 1987. aastal Huljast siia kolisin, kõik veel toimis: aeg–ajalt kostis paugutamist, Nõukogude armee korraldas õppusi,» meenutas ta. «Kuigi tsiviilelanikke mäele ei lubatud, oli sõduritega läbisaamine rahumeelne.»

Saks oskas ka öelda, miks oli mäele minna keelatud. «Siin oli raketibaas, mille tarvis olid mäe külgedesse ehitatud tohutud angaarid,» selgitas ta. «Need olid ikka kaugjuhtimisraketid, mitte mingid väikesed – olen armees aega teeninud, tean.»

Vaade vääriks tutvustamist

Amblalane Endel Pajula on huvi pärast mahajäetud angaarides kolamas käinud. «Need on tohutu sügavad, kolm korrust jääb mäe sisemusse,» kirjeldas ta. «Ventilatsiooniavad ja šahtid avanevad mäe laele. Kui seal kõndida, tuleb hoolega vaadata, et auku ei kuku, sest väljasaamise lootust pole.»

Igor Saksa teada paiknes väeosa ja teine raketibaas Ambla külje all Kurus, tema talu kõrval mäel oli vaid osa tolle raketibaasi angaaridest. «Siit läheb tee otse Kurusse, Kuru metsa vahel oli tõeline sõjaväelinnak: tohutud maa–alused laod, angaarid, õppeväljakud, kasarmud,» lausus ta.

Pärast Nõukogude armee lahkumist Eestist algasid endistes sõjaväebaasides vargused ja  vandaalitsemine: metall veeti kokkuostu, mis puruks peksta sündis, lõhuti ära.
Saks mäletas, et esimesed kaablivargad, kes vägede lahkumist ära oodata ei mallanud, võeti ka kinni.

Nii ongi nüüd Järvamaa kõrgeimas tipus inetud rusud ja mäge ennast varjab senini sõjaväelt pärandiks jäänud teadmatus.

Kuid pilt, mis mäelt avaneb, vääriks tutvustamist. Eriti põhja suunas avaneb ümberkaudsetele metsadele ja Karkuse külale uhke vaade.

Aga ikkagi nimest? Karkuse mõisasüdames elav  68aastane Aino Uus kinnitas, et kohalikud kutsusid mäge hoopis Kroonimäeks. «Mäe nõlval oli väikene Krooni talu, kus elas Iida Raid,» selgitas ta. «Ema lasi seal mulle veel kooliriideid õmmelda. Seepärast toda mäge, kuhu hiljem raketibaas tehti, Kroonimäeks kutsutigi.»

Järvamaale jäävat ümbruskonda, praegu Reinevere küla, teavad  Ambla kandi inimesed tänini Ambla Koigi nime all.