Ambla valla noored ootavad mõistmist

Aravete noortetuba on küll värskelt värvitud, kuid veel tühi ja kõle. Kristiina Ots (ees), Kadri Agu ja Maria Karumets sätivad seinale portet, Kairit Kalamägi pühib põrandat ja Agu Siilivask ja Siim Kukk mööbeldavad niisama. Kui lahkeid mööbliannetajaid jagub, võib Aravete noortetuba uksed avada juba märtsis. Foto: Andrus Eesmaa

Ambla valla noorte ümarlaud töötab täie hooga 2002. aasta sügisest, ikka selle nimel, et valla kahes keskuses oleks noortel huvitav elu. Päris hästi pole see siiani õnnestunud.

Ambla valla ümarlauda kuulub üheksa noort, selle kutsus kokku valla endine noorsootöötaja Ege Kirik.

Siiri Saarmaa (17) tuletas meelde, kuidas Amblasse noortetoa loomine käis. «Otsisime sobivat kohta ja avastasime kultuurimaja tühjalt seisva torni osa,» lausus ta.

Toona juhatas kultuurimaja Andrus Kurvits. «Veidike puiklesid kultuuritöötajad küll vastu, aga üldiselt olid nad meie mõttega nõus ja vastutulelikud,» ütles ta.

Noored muretsesid kõike tarvilikku: vanu arvuteid, mööblit, värskendasid seda värvidega, et keskust avada.

Side endise noortejuhiga pole katkenud

Ambla noortekeskus avas esimest korda uksed 10. oktoobril 2003 suure avapeoga.
Tollest sügisest on seda võimalik külastada neli korda nädalas. Tegevusi pakub välja noortejuhendaja Evelin Berg.

«Tegelikult võlgneme tänu tollal Ambla valda tööle asunud noorsootöötajale Ege Kirikule, kes elu siin üldse käima lükkas,» märkis Siiri.

Kuid Ege elas Türil ja teda oli tihti raske kätte saada, seepärast jäi palju asju poolikuks või liikusid need edasi aeglaselt.

Praegu on Ege Kirik töökohalt lahkunud. Ta põhjendas, et tuli parem kohapakkumine Tallinnast. «Esiteks sai otsustavaks, et töö oli täiskohaga, ja teiseks oleks Amblast olnud  raske Tallinna magistriõppesse käia,» täpsustas ta.

Nüüd töötab Ege Tallinna avatud noortekeskuses Kesklinna piirkonna koordinaatorina. «Noored olid mul Amblas toredamad ja aktiivsemad kui paljudes muudes kohtades,» tunnistas ta tagantjärele.

Ühendust hoiab Ege Ambla noortega siiani. Praegugi on tal koos Aravete noortega käsil huvitav kavand, et minna suvel Šotimaale sealsete noortega Euroopa Liidu üle arutlema ja erinevaid kultuure võrdlema. Kas õnnestub, selgub märtsi lõpul.

Ege meenutas veel, et Ambla noored on iseenesest aktiivsed, kui neile seda võimalust anda. Teisest küljest on jäänud mulje, et mingi osa noortest on aktiivsed, teine osa jälle liiga passiivsed. «Loodan väga, et minu asemele tuleb noorsootöös pädev, ettevõtlik ja hea suhtlusoskusega inimene,» sõnas ta.

Pidudele ja üritustele tõmmati kriips peale

Hiljuti ümarlauaga liitunud Argo Siilivask (19) tunnistas, et kuigi noortekeskused ja noorteelu hakkasid arenema, võib alati paremini.

Noortetuba ongi ainuke koht, kus on võimalus koos käia. Või võimlas sportimas. «Noorteüritusi ja –pidusid ei olnud peaaegu üldse, nüüd on need täiesti ära keelatud,» ütles ta.

Siiri lisas veel, et koolis on kord veerandis disko ning ürituste tegemised jäid arvatavasti noorsootöötaja Ege Kiriku ja Ambla valla kultuurimajade juhataja Ain Küti taha toppama.
«Noortel endil üritusi teha ei lubata, aga nemad neid ka ei tee,» sõnas Siiri.

Kadri Agu (17) kurtis, et Ain Kütiga on raske ühendust saada ja keeruline suhelda. «Üldse on meil vanematelt inimestelt vähe toetust,» lisas ta.

Kultuurimaja juhataja Ain Kütt põhjendas, et kultuurimajal pole huvi noorteürituste vastu ja ka raha turvatöötajaid  palgata. «Pealegi ei oska noored end pidudel üleval pidada ja korralikult käituda,» lisas ta.

Tema meelest peaksid noorsootöötaja ja huvijuht midagi ette võtma, et pahandusi poleks. «Et noor võiks pidu korraldada, peab ta olema 18aastane,» selgitas ta. «Alaealisel tuleb minna noorsootöötaja jutule ja muretseda vähemalt kaks turvatöötajat.»

Aravete kultuurimaja perenaine Ulvi Väli meelest võiks muidugi üritusi rohkem olla, aga need kipuvad lõppema pahandustega. «Tihtipeale on kannatajad noored algatajad ise, kes head tahavad,» sõnas ta. Väli on täheldanud, et alkoholi ja uimasteid tarbivad noored aina rohkem. Amblas on avatud vähemalt noortetubagi, pole Aravete noortel oma kooskäimiskohta.

«Siia oleks vaja asutust, kus oleks noortejuhendaja ja mingil määral korraldatud tegevus,» sõnas Siiri.

Siis ei peaks noored tegevuseta küla peal jõlkuma. «See hoiaks ka probleeme ära, sest kui on koht, ei pea õpilane pärast tunde koolimajas niisama oma vaba aega tühja vahtima,» arutles ta. «Ja bussigi võiks noortekeskuses oodata.»

Kadri lisas, et kindlasti hakkaksid noored seal käima, algul juba kas või uudishimust.

Ümarlaua noored on keskuseks sobivaid ruume otsinud 2003. aasta sügisest.
«Mõtlesime kooli vanade baariruumide, kultuurimaja, lasteaia, Niinsalude vana poe ja kunagise Brando poe ruumidele, viimses lootuses isegi mõnele vanale vagunelamule,» lausus Siiri.

Aga keegi ei tahtnud noori. Siiri selgitas, et kooli baari ei saanud, sest see on koolimajaga ühenduses.

Lasteaeda lihtsalt ei tahetud noori inimesi. Vagunelamut soetada oleks liialt kalliks läinud. «Kui Aravete kultuurimaja juhataja oli veel Andrus Kurvits, oleksime peaaegu kultuurimaja kunagisse kohvikusse noortetoa saanud teha, aga kui tööle tuli Ain Kütt, jäi asi millegipärast katki,» selgitas Siiri.

Kultuurimajal pole ruumi ja see pole üldse teie otsustada, mis siia tuleb, vastanud selle peale Ain Kütt.

Ühed ehitavad, teised lihtsalt lõhuvad

Praegu on Ambla noorte ümarlaud saavutanud nii palju, et sai endale kunagise Brando poe ruumid ja spordihoone kompleksis asuva vana piljardisaali.

Remont on juba tehtud, noored otsivad sinna vana kasutatud mööblit ja muid tarbeesemeid. «Aravete kooli õpetaja Anne Roos on jõudnud meid juba mööbliga varustada, on olnud veel mõni pakkumine,» märkis Kadri.

Noored värvisid põrandaliiste, aknalaudu ja kindlasti uuendavad mööblitki.

Argo meelest on kahju sellest, et noored tahavad keskust, aga juba ka lõhuvad seda. «Puruks on löödud

kuus ukseklaasi ja üritatud katuseluugi kaudu sisse sooja tungida,» teadis ta öelda.

Ambla valla sotsiaaltöötaja Katre Mägi lausus, et noored peavad ootama veel seni, kuni uus vallavanem ametisse tuleb, et siis uue noorsootöötajaga leping sõlmida. «Loodame, et varakevadel on tulemas Aravete noortetoa uhke avamispidu,» lisas ta.