/nginx/o/2013/09/20/2379705t1h1691.jpg)
Viis minutit kõrvalesta puudutusi ja tark aparaat annab 87 punkti põhjal ülevaate inimese tervislikust seisundist ning diagnostik Evi Mölder soovitusi seda parandada.
Enne töölehakkamist märgib Mölder, et kõrvalesta ehk aurikulaarses ekspress–kompuuter diagnostikast pole kasu, kui sellele ei järgne ravi.
Paides Vee tänava apteegis on Mölder käinud üsna tihti, et ka Järvamaa inimesed saaksid targast aparaadist kasu.
Lootekujuline kõrvalest peegeldab energiat
Inimese tervisliku seisundi kindlaks tegemiseks annab Mölder pihku metallanduri ja palub eemaldada keha vastast kõik metallesemed. «Tundlik aparaat võib neile, ka kehasse paigaldatud kunstliigestele reageerida,» selgitab ta.
Diagnoosimiseks kasutab Mölder paremat kõrvalesta, sest seal on ka maksapunktid. Kõrvalestal on üldse 3000 punkti, mille abil määrata tervislikku seisundit. Mölderi ütlust mööda vastavad need punktid keha 18 piirkonnale.
Kunagi käis Sirje Gabriel samuti kompuutriga inimesi diagnoosimas, tema kasutas Mölderi teada jalatalda ja otsmikku. «Meie kätt ja kõrvalesta,» märgib ta.
Evi Mölder on lõpetanud Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1970. aastal ja töötanud seejärel Tallinnas kirurgina.
Paar aastat tagasi otsis meditsiinikeskus KosMed arsti tööks aurikulaarse diagnostikaga, pakkumine huvitas Mölderit. Väljaõpe oli Peterburis ja nüüd on ta juba poolteist aastat sõitnud mööda Eestit ringi.
«Selliseid Moskvas kosmoseinstituudis väljatöötatud aparaate on keskusel ja üldse Eestis kolm, aparaati on müüdud juba 39 riigile, sealhulgas Saksamaale, Inglismaale, USA–le, Kanadale,» selgitab ta. Selle loomisel on osalenud tiibeti, india, egiptuse ja hiina nõelravispetsialistid.
Seade töötab põhimõttel, et igal organil on ajus oma närvipunkt, mille aktiivne energia peegeldub inimese lootekujulisele kõrvalestale.
Patsient on peos hoitava anduri kaudu seadme süsteemiga seotud. Ligi viie minuti jooksul puudutab diagnostik eelnevalt kompuutri abil täpsustatud punkte kõrvalestal, kokku on neid 87.
Diagnostika on mõeldud haiguste ennetuseks, profülaktikaks, mil muutused vastavas elundis on veel väikesed ja inimene ei tarvitse häireid tunda. «Skaalal fikseeritav seis näitab spektrivärvide abil, kas kontrollitav organ on korras või rohkem või vähem tasakaalust väljas,» selgitab Mölder.
Diagnostikaga saab patsient ülevaate oma hingamisteede, närvisüsteemi, südame, veresoonkonna, seedeelundite, hormonaal– ja immuunsüsteemi seisundist.
Heleroheline värv annab teada, et organ on ideaalses korras, sinine viitab kroonilistele muutustele.
Tumedam punane ja isegi lillakas värvus skaalal annab märku, et oma tervise huvides tuleb midagi kiiresti ette võtta, minna perearsti juurde või hakata tarvitama loodusravimeid.
Konn päästab köhast ja ussimürgist
Eesti inimesed on stressis. Aparaat on Mölderi juures käinutest 70 – 90 protsendil näidanud tugevat stressi. Palju on neuroosi. «Inimesed koguvad endasse pingeid ega oska neist vabaneda, ükskord tuleb plahvatus,» selgitab ta. «Stress omakorda toob kaasa häired organite töös.»
Paljudel näitab aparaat, et organismis on vähe joodi. Kõige parem moodus seda kindlaks teha on tõmmata nahale joodiga kriips ja kui see 24 tunni jooksul kaob, on organismil joodipuudus.
Patsiendile, kel mõni koht organismis kipub alt vedama, soovitab Mölder looduslikke pehmeid laia toimeulatusega rohtusid või teesid.
Näiteks haiget kurku on hea kuristada õunaäädika lahusega. Tassile veele tuleb lisada kaks teelusikatäit õunaäädikat ning kurku haigete mandlite ja angiini korral kuristada. Lahuse võib alla neelata.
Afganistanist on pärit järgmine õpetus, mida tarvitada haige kurgu korral. «Tuleb kinni püüda konn, hoida seda 20 sentimeetri kaugusel ja hingata tema peale sügavalt kümme korda. Kui siis konn lahti lasta, teeb ta paar hüpet ja sureb,» lausub Mölder.
Konnaga olevat hea ravida ka ussihammustust, kui muud ravi pole käepärast. «Püüdke konn kinni ja siduge kõhuga ussihammustuse kohale. Nii palju kordi tuleb konni siduda, kuni nad elama jäävad,» õpetab Mölder.
Kõrvalesta diagnostika on inimeste hulgas teada ja populaarne. Tallinnas käivad aparaadi abil ennast diagnoosimas ja arstilt soovitusi saamas valdavalt nooremad inimesed. «Pensionäridel on vähe raha, see kulub üüri maksmisele,» sõnab Mölder.
Maal on olukord vastupidi. «Minu juurde tulevad need, kes pole saanud koos perearstiga vastust küsimusele, mis siis ikkagi nende tervisega lahti,» ütleb Mölder.
«Nagu polkovniku lese sündroom, et kõik kohad on haiged, aga arst midagi ei avasta.»
Et ka aparaat võib diagnoosi panekul eksida, soovitab Mölder kasutada ainult loodusravimeid. Näiteks arvutist väsinud ja kuivadele silmadele lisaks Visinele mustikaid, südame turgutamiseks viirpuutilku, liigestele glükoosamiini.
Küürus seljale rippumist, valutavale turjale võimlemist. «Loodusravimeid peab tarvitada pikalt, sest paranemine võtab aega,» lausub Mölder.
Küll on Mölderil rõõm kohata mõne aja pärast inimesi, kellel nüüd näitab aparaat punktides vaid rohelist tuld, mis tähendab: tervis on kui kosmonaudil.