Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure tõenäosusega elas Paides Keskväljaku ääres peagi avatavas Kalevite Kodu majas Vee 1 elu lõpuaastatel kodu–uurija ja esimese eestikeelse ajakirja asutaja August Wilhelm Hupel.
Sirvides 1902. aasta Paide Teatajat, kus on kirjas tolleaegsed Paide kruntide omanikud, leidis ühenduse Weissensteini uurija Rainer Eidemiller, et krunt numbriga 31 kuulus Hupelile.
Naaberkrundi 32 omanikuks on märgitud Stecher.
Vanade hoonete ajalugu pakkus huvi
Leiust rääkis Eidemiller Järvamaa muuseumi teaduritele, kes pakkusid, et see võiks olla praeguse Kuma Foto maja. Saadud teabe põhjal asus Eidemiller Kuma Foto hoone ajalugu uurima.
1937. aasta kinnisvara teadaannetest selgub, et nimetatud maja kuulus 1930. aastatel Viikvaldile, kellele müüs selle 1917. aastal kaubatarvitajate ühisus Iwa, kes omakorda oli maja ostnud Stecherilt. Et 1902. aasta Paide Teataja järgi olid Stecher ja Hupel naabrid, oli selge, et tegemist pole ühe ja sama majaga ning Hupel ei saanud elada Kuma Foto majas.
Edasi oli tarvis kindlaks teha, kas Hupeli maja asus Stecherist põhja või lõuna pool. Samas Paide Teatajas on kirjas, et krundi 30 omanik oli Kull.
Vanad fotod näitavad, et Keskväljak 10s, kus praegu asub apteek, tegutses Kulli äri.
Seega pidi Hupeli krunt number 31 asuma praeguse apteegi, varem Kullile kuulunud krundi 30 ja praeguse Kuma Foto, varem Stecherile kuulunud 32. krundi vahel ehk praegu apelsinikarva majas, kus kommivabrik Kalev lubas kuu lõpul avada kohviku Kalevite Kodu.
Seda kinnitab veel tõsiasi, et teadupärast kuulus nimetatud maja linnale, kus tegutses pikka aega tütarlastekool. Ajalooarhiivi 1911. aastast pärit dokument kinnitab ka, et Hupel kinkis oma maja linnale, kus 1918. aastal avati Hupeli tütarlastekool.
Indrek Jürjo raamatust «Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel» ütleb Hupel: «Ühtlasi kordan ma oma teadaannet, et minu ostetud, senine Rinne maja koos kõigega, mis selle juurde kuulub, kaasa arvatud valli taga asuv köögiviljaaed, on kokku lepitud ja määratud tütarlastekooli koolimajaks, nii et kohe pärast minu surma võiks tütarlastekooli õpetajanna selle koos kõige juurdekuuluvaga, nagu ka varuksolevate küttepuudega oma valdusse võtta ja kasutama hakata.»
Kuulnud, et ühendus Weissenstein on teinud kindlaks, kus Hupel oma elu viimased aastad veetis, muutus Järvamaa muuseumi direktor Tiiu Saarist pisut tõrksaks ja nimetas uurijaid hobikateks, kelle sõnu päriselt uskuda ei maksa. «Endiste töötajate mälestuste põhjal võin öelda, et Hupel elas Kuma Foto majas,» ütles ta.
Saarist lisas, et midagi kindlat ta öelda ei oska, seetõttu jääb loomulikult võimalus, et kodu–uurija elas Kuma Foto kõrvalmajas.
Teadurid valmistuvad aastapäevaks
Samas ütles Saarist, et tema mäletamist mööda on Kalevite Kodu hoone nii palju noorem, et Hupel ei oleks saanud seal elada.
Selle väite lükkab Eidemiller ümber. Ühelt 1784. aasta kaardilt paistab, et Hupeli maja oli olemas ka siis, kui kõrval Kuma Foto maja polnud veel ehitatud.
Saarist hindab Weissensteini tööd, kuid head uurijad võiksid neist saada aastate pärast. «Nemad käivad palju arhiivides, aga meil seda aega ei ole,» sõnas ta.
Kuigi ka muuseum uurib jõudumööda Järvamaa ajalugu, kulub praegu muuseumi põhienergia Eesti muuseumide päeva ja muuseumi aastapäeva ettevalmistustele.
Ajaloo uurimisel on Saaristi väitel teaduritel juba omad teemad käes ja nii ei jää neil aega Weissensteini uurimustega põhjalikumalt tegeleda.
Hupeli elumaja uurimist ei tahaks Saarist üle tähtsustada, sest tema teada tegi Hupel oma elutöö ära Põltsamaal ja tuli Paidesse vaid rahulikult elu lõpuaastaid veetma.
TEAVE
August Wilhelm Hupel (1737 – 1819)
Saksamaalt pärit Hupel oli baltisaksa publitsist, kodu–uurija ja keelemees.
1766 – 1767 andis Hupel Põltsamaal koos Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike Õppetus.
Elu 14 lõpuaastat (1805 – 1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlastekooli, kellele pärandas oma majad.
Hupel on maetud Reopalu kalmistule. Et tema haud pole säilinud, avati 1987. aastal Reopalu kalmistul temale kui Eesti kodu–uurimise rajajale mälestuskivi.
Allikas: http://www.weissenstein.ee