Vägivald võimuesindaja suhtes ja tema solvamine võib karistusseadustiku alusel kaasa tuua trahvi või mitmeaastase vangistuse.
Solvang toob karistuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaevalt oli karistusseadustikku põhjalikult uurinud ja oma tegude tagajärgedele mõtelnud põllumajandusühistu Mäo mehhaanik, 27aastane tarbjalane Kalle Engelbrecht, kui ta eelmisel aastal politseinikku sõimama hakkas. Sõimust raskem kuritegu oli politseiniku löömine.
Järva maakohtus süüdistas prokurör Engelbrechti selles, et ta eelmise aasta 30. novembri õhtul lõi purjuspäi Tarbja külas Kooli teel jalaga kõhtu Paide politseijaoskonna nooremkonstaablit, kui too teda politseiautosse paigutas.
Nooremkonstaabel täitis ametikohustusi seoses kutsega sõiduauto juurde, mis oli teelt välja sõitnud. Võimuesindaja suhtes kasutatud vägivalla eest karistatakse trahvi või kuni viieaastase vangistusega.
Nagu politseiniku löömisest oleks veel vähe, hakkas Engelbrecht politseinikku ka sõimama. Pärast sündmuspaigalt Paide politseijaoskonda viimist ja enne arestimajja paigutamist nimetas Engelbrecht nooremkonstaablit korduvalt sitapeaks.
Karistusseadustik näeb võimu esindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest karistuseks kas trahvi või kuni kaheaastase vangistuse.
Et kohtu aega kokku hoida, oli Engelbrecht nõus kokkuleppemenetlusega, mis tähendab, et prokurör ja kohtualune lepivad karistuse suhtes kokku.
Nii oli Engelbrecht nõus, et politseiniku löömise eest saab ta pooleaastase ja solvamise eest kolmekuulise vangistuse. Liitkaristuseks jäi üksikkaristusest raskeima suurendamise teel kaheksa kuud vangistust.
Karistust ei pöörata täitmisele, kui Engelbrecht kaheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.