Kui pahateoga hakkama saanud inimene ei suuda või ei taha talle mõistetud trahvisummat maksta, esitab kohtutäitur kohtule taotluse asendada see vangistusega.
Maksmata trahv sillutab teed vangikongi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii mõistis Viljandi maakohus 2002. aasta septembris Säreveres elavale Rain Leementile karistuseks 14 400 krooni trahvi, mis tuli ära maksta osadena.
Kohtutäitur Virge Välb oli saatnud Leementile täitekutse ja teate nii eelmisel kui ka üle–eelmisel aastal, kuid trahv oli ikka tasumata.
Kohtutäituri andmetel pole Leementil kinnis– ja vallasvara, samuti töökohta. Seepärast taotles täitur asenduskaristuse määramist. Kohtuistungil põhjendaski Leement, et rahaline karistus jäi tal tasumata, sest pole olnud tööd ega töötasu, puudub ka vara.
Prokurör Tiina Viru toetas kohtutäituri taotlust ja tegi ettepaneku asendada mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära ehk 133päevase vangistusega, mida Leementil tuli asuda täitma 28. veebruarist.
Kohtu ette pidi astuma ka 28aastane Paides elav Alain Langenpaur, kellele Järva maakohus mõistis poolteist aastat tagasi mootorsõiduki joobes juhtimise eest 220 miinimumpäevamäära ehk 11 000 krooni suuruse karistuse.
Kohtutäitur Virge Välbi avalduse kohaselt on täitemenetlus algatatud eelmise aasta jaanuaris, võla tasumiseks sai Langenpaur aega veel kümme kuud, kuid süüdimõistetu ei maksnud seda ära ka uueks tähtajaks. Trahv on siiani tasumata.
Kohtutäituri teada ei soovi süüdimõistetu rahalist karistust täita, töötasust on kinni peetud raha muude võlgade katteks.
Langenpaur tunnistas kohtus, et on nõus asenduskaristuse kohaldamisega, soovib täita seda osade kaupa või kanda järjest. Prokurör Merike Lugna tegi kohtule ettepaneku asendada mõistetud karistus 73päevase vangistusega.
Ositi karistuse kandmist ei pidanud kohus võimalikuks, lähtudes vangistuse pikkusest. Nii tuli Langenpauril hakata Paide politseijaoskonnas karistust kandma 7. veebruarist.
16. aprillist hakkas 20päevast vangistust Paide politseijaoskonna arestikambris kandma 47aastane Päinurme elanik Urmas Kaldoja.
Tema jättis määratud ajaks tasumata 3000 krooni, mille mõistis Järva maakohus talle 2003. aasta aprillis. Kohtutäituri andmetel pole tal ei kinnis– ega vallasvara, samuti töökohta. Kaldoja ütles kohtule, et esialgu segas maksmist haigus ja rahapuudus, hiljem juba lohakus. Lubadust asuda trahvi maksma venna abiga ei pidanud kohus usutavaks.
Rahaline karistus on kohtu väitel samaväärne teiste karistusliikidega, millesse süüdimõistetu ei suhtunud paraku täie tõsidusega.
Sama võis öelda Järva maakohtu ette jõudnud 37 aastase Tallinna elaniku Rainer Aljase kohta. Kaks aastat tagasi mõistis kohus talle purjuspäi autojuhtimise eest rahaliseks karistuseks 8000 krooni. Täitemenetluse algatas kohtutäitur pärast neljakuulist ootamist. Ka ei maksnud Aljas raha ära uueks tähtajaks. Ta väitis, et ei suutnud nõutud summat tasuda töökohata jäämise tõttu.
Kohus leidis, et mõistetud rahaline karistus tuleb asendada teiseliigilise karistuse ehk 53päevase vangistusega.
Et kohtualune oli vahi all kaheksa päeva, jäi tema lõplikuks karistuseks 45 päeva vangistust, mida ta hakkas kandma Põhja politseiprefektuuri arestimajas 23. märtsist.