Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külliki Suurmaa
Lääne–Tallinna keskhaigla gastroenteroloog
Pühapäeval oli kolmas rahvusvaheline seedetrakti päev eesmärgiga pöörata tähelepanu seedetrakti tervisele ja ühele levinuimale põhjusele, mis selle tervist ohustab.
Vaevused tekivad paljudel
Igal toimival ravimil esineb kõrvaltoimeid, mida kinnitavad ka kõige tavalisemad valuvaigistid.
Et sellistel ravimitel on ka põletikuvastaseid omadusi, nimetatakse sellesse rühma kuuluvaid valuvaigisteid mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks. Näiteks on sellised aspiriin, diklofenaak, ibuprofeen ja teised, mida on apteegist saada käsimüügiravimina.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid kasutatakse valuga kulgevate haiguste, nagu liigesepõletikud (reumatoidartriit, osteoartiit) sümptomite leevenduseks. Samuti haaratakse valuvaigisti järele, kui on tekkinud pea–, selja–, hamba– või muu valu. Aspiriini kasutatakse laialdaselt südame–veresoonkonna haiguste tüsistuste ja erinevates elundites tekkivate trombide ärahoidmiseks.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on ühed maailmas enim kasutatavad preparaadid. Seejuures kipub ununema, et selle rühma ravimitega võivad kaasneda tõsised kõrvaltoimed seedeelundkonnas.
Mittesteroidsete valuvaigistite kasutusel tekib kõhuvaevusi rohkem kui pooltel inimestest. Peanähud on kõrvetav ja põletav tunne söögitorus ning ebamugavus mao piirkonnas. Ometi avastatakse nii mõnigi kord mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kõrvalnähud alles siis, kui inimene satub mao verejooksuga haiglasse.
Tüsistused, mida mittesteroidsed preparaadid põhjustavad, võivad olla väiksemad mao limaskesta ärritused kuni maohaavandite, verejooksu ja maoseina mulgustumiseni välja.
Silmas tuleb pidada riskitegureid
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kahjustav mõju mao limaskestale on tingitud otsesest ja kaudsest põhjusest.
Otsene toime on seotud sellega, et ravimid on happelised. Gastroskoopilised uuringud on näidanud, et magu võib ärritada isegi üks sellesse ravimirühma kuuluv tablett. Olulisem põhjus, miks mittesteroidsed põletikuvastased ravimid kahju teevad, on kaudne toime.
See tähendab, et lisaks valu ja põletikku tekitavate ainete tootmise pärssimisele vähendavad mittesteroidsed põletikuvastased ained ka nende ainete teket, mis kaitsevad mao limaskesta maohappe söövitava toime eest.
Magu on organ, milles on toiduainete lagundamise eesmärgil ülejäänud organismist tunduvalt happelisem keskkond. Selleks et maohape lisaks toiduainetele ei lagundaks mao seina, on loodus andnud organile tugeva kaitsekihi, mis koosneb peamiselt limast.
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutusel lima tootmine maos pidurdub ja maohappe tootmine tugevneb.
Nii võib hape jõuda läbi kaitsva kihi ning ärritada ja söövitada mao limaskesta. Lisaks muudab mittesteroidne põletikuvastane ravim mao ja peensoole limaskesta vastupanuvõimet erinevatele võõrainetele.
Kõigil mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite rühma kuuluvaid ravimeid kasutavatel inimestel selliseid vaevusi ja tüsistusi ei teki (vt teavet). Mida rohkem riskitegureid langeb kokku, seda suurem on maokahjustuste oht.
Valuvaigisteid ei tohi vältida
Kõrvalnähtude ja tüsistuste ennetuseks ning ärahoidmiseks soovitatakse mittesteroidsete preparaatide ravi vahetada paratsetamooli vastu. Aga paratsetamool pole valuvaigisti, eriti põletikuvastase ravimina enamasti küllalt tõhus.
Mõnikord aitab sellest, kui kasutusele võetakse mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite nüüdisaegsemad variandid. Siiski on inimesed, kes kasutavad valuvaigisteid pikka aega, sunnitud võtma samal ajal mao limaskesta kaitsvaid ravimeid, mida kirjutab välja arst.
Need on maohappe sünteesi pärssivad ravimid, mille magu kaitsev toime on kliiniliste uuringutega tõestatud. Neid tuleks kasutada kogu aeg. Maohappe tootmise pärssimisel on kliinilistes uuringutes osutunud tõhusaimaks nn prootonpumba inhibiitorid (nt esomeprasool, omeprasool).
Kahjuks ei saa tõhusate valuvaigistite tarvitust vältida ja seda ei tohikski teha. Tähelepanuta ei tohi jätta ohtu, mida aspiriin, diklofenaak ja ibuprofeen võivad organitele tekitada, ja võimalusel seda juba eos vältida.
TEAVE
Valuvaigistite kõrvalnähtude teket soodustavad:
*vanus üle 60 – 65 aasta;
*varasem seedekulgla verejooks või seedekulgla haavand;
*mitme mittesteroidse põletikuvastase ravimi samal ajal kasutamine (nt kardioloogi määratud väikeses annuses südameaspiriin ja reumaarsti määratud liigesevalu leevendaja diklofenaak);
*samaaegne ravi glükokortikoididega (nt prednisoloon).